/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
/nginx/o/2017/11/14/7310229t1h5177.jpg)
Täna tähistatakse 131 aasta möödumist päevast, kui sakslane Friedrich Soennecken patenteeris paberi augustamise seadme 1886. aastal.
Auguraua ajalugu: auklik tee igapäevase töövahendini
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Möödunud on üle saja aasta kontoritöötajate igapäevase töövahendi leiutamisest, vahendab The Independent.
Esialgu tagasihoidlikult alustanud auguraud on tänaseks jõudnud pea igasse kontorisse ja kooli, kus ta on täiesti asendamatu töövahend dokumentide hoiustamiseks. Kuna aga järjest enam dokumente koguneb internetti ja pilveteenustesse, siis võib hetkel asendamatu töövahendi koht tulevikus olla hoopis ajalooraamatutes.
Veebiotsingumootor Google on oma esilehe pühendanud tänasele sünnipäevalapsele – augurauale.
Tegelikkuses on aga andmeid paberi augustajast ka varem. Esimene teadaolev auguraua patenteerija oli tegelikult hoopis Benjamin Smith, kelle auguraual olid vedrud ja lõigatud paberi jaoks kogumiskohake. Benjamin hüüdis seadet «konduktori augulööjaks». 1893. aastal patenteeris Charles Brooks samuti ühe auguraua, mis hakkas kandma «piletiaugustaja» nime.
Google annab auguraua leiutamise au sakslastele.