Riik kaalub elektriautode ostutoetuse taastamist

Elektriauto. Foto: Alar Truu/Õhtuleht

Majandusministeeriumi kinnitusel tullakse juba lähikuudel välja ettepanekutega, kuidas saab riik panustada elektriautode osakaalu suurendamisse.

Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liit (AMTEL) teatas eelmisel nädalal, et nende hinnangul jääb arusaamatuks Eesti valitsuse seisukoha puudumine elektriautode tuleviku osas. Automüüjate kinnitusel paikneb Eesti oma elektriautondusega Euroopa riikide hulgas täiesti viimaste seas.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi  transpordi arengu ja investeeringute osakonna juhataja Indrek Gailan ütles, et AMTELi kriitika pole põhjendatud. «Vastupidi, küsimus, mida ka Euroopa Liidu tasandil tõstatatakse, on hoopis laiapõhisem ja suurem - mida me soovime saavutada? Ehk küsimus pole pelgalt elektriautodes, vaid oodatavas tulemuses,»  selgitas Gailan. «Selge suund on puhtama transpordi poole ja seda ka EL veab oma 2030 eesmärkide kehtestamisega. See aga ei tähenda üksnes ja ainult elektritranspordile keskendumist vaid laiapõhjalisemat säästva transpordi planeerimist.»

Gailani sõnul on majandusministeerium koostöös keskkonnaministeeriumiga ja konsultandiga kaardistamas laiapõhjalisemat meetmete paketti, kuidas puhtama transpordi poole liikuda ja seda kõike kuluefektiivsemalt.

Gailani sõnul on Eesti riik selgel seisukohal, et elektriautod on transpordi lähitulevikus väga tähtsal kohal. «Oleme loonud taristu, mida tehnoloogia kiires arengus tuleb olemasolevat  lihtsalt täiendada. Hetkel on käimas ettevalmistused laadimistaristu erastamiseks ja erastamise tingimustes on kindlasti sees uued otsikud, » ütles Gailan.

Gailan selgitas, et 2014. aastal lõpetati elektriautode ostutoetuse pakkumine, kuna turult tulnud indikatsioonidele toetudes võis eeldada, et tehnika arengu ja konkurentsi tihenemise tulemusena toimib turg ise ja toetust pole rohkem tarvis. «Kahuks ei ole autotootjad lootustega sammu pidanud ja nüüd, kaks ja pool aastat hiljem, kaalutakse taaskord mingil moel toetuste taastamist, » märkis Gailan. 

Tema sõnul on see, kas, kuidas ja kui palju riik elektrimasinate osakaalu suurendamisse panustab, hetkel arutlusel ja lähikuudel tullakse välja ettepanekutega. «Kuna elekter ei ole ainuke alternatiivkütus, siis kõik tegevused, mis tehakse lisaks elektrisõidukite edendamisele, ei ole mitte selle arvelt, vaid lisaks. Analoogselt elektrilaadimistaristule oleme võtnud endale kohustusele 2020. aasta lõpuks rajada ka näiteks CNG laadimistaristu, » rääkis Gailan.

AMTEL kirjutas eelmisel nädalal saadetud pressiteated, et värskelt avaldatud Euroopa Komisjoni ettepanekus vähendada sõiduautode ja väiksemate tarbesõidukite süsinikdioksiidi emissioone 2030. aastaks 30% võrra, on kirjas ka komisjoni ettepanekud antud eesmärgi saavutamiseks, millistest peamisena jääb kõlama surve autotootjatele hübriid- ja elektriautode tootmiseks.

Lisaks on Euroopa Komisjoni ettepanekus välja toodud veel ühe konkreetse eesmärgina alljärgnev:

-    antud ettepaneku raames toetatakse järkjärgulist üleminekut fossiilseid kütuseid kasutavatelt sõidukitelt elektriautodele.

Jättes kõrvale asjaolu, et Euroopa autotootjate liit ACEA peab 30% vähendamist 2030. aastaks ehk liialt kalliks ja ambitsioonikaks, sisaldus juba varem ACEA poolt tehtud avalduses märge, et antud eesmärgi täitmine sõltub ennekõike ühest olulisest tingimusest – et kõigis Euroopa riikides arendataks kiiremas korras välja korralikud elektriautode ja pistikhübriidide laadimisvõrgustikud, sest just seda tüüpi autode tootmisele rõhuvad täna kõik tootjad ning ainult elektri- ja hübriidautode abil on võimalik saavutada püstitatud eesmärgid.

AMTELI hinnangul jääb nii Euroopa Komisjoni kui ACEA seisukohti lugedes arusaamatuks Eesti valitsuse seisukoht või pigem seisukoha puudumine elektriautode tuleviku osas. «Pole ju palju vett merre voolanud ajast, mil lehvitasime loosungit, et meil maailma esimene kogu riiki kattev kiirlaadijate võrgustik ja toetame elektriautode soetamist. Arvestades praegust üldist trendi elektriautode suunas, olime me sellega äärmiselt innovatiivsed ja veidi nagu ajast isegi ees.»

Täna aga paikneme me AMTELi kinnitusel paraku oma elektriautondusega Euroopa riikide seas täiesti viimaste seas:

-    elektriautode osakaalult oleme Euroopas tagantpoolt kolmas 0,2 protsendiga.

-    Eesti on üks viiest riigist, kus ei toetata ega soodustata mitte mingil moel elektriautode soetamist ja/või tarbimist.

Vahendite lõppemise tõttu lõpetas Kredex 2014. aasta augustis uute taotluste vastuvõtu elektriautode ostutoetuse saamiseks. 

Ajavahemikus 2011–2014 eraldas Kredex toetusi kogumahus 10,5 miljonit eurot, keskmine toetuse summa ühe auto kohta oli 16 500 eurot. Elektriautode ostutoetuse abil on Eesti teedele tulnud üle 650 elektriauto, populaarseim neist Nissan Leaf, mida on toetuse abil ostetud 370.

Elektriautode ostutoetust rahastati Eesti Vabariigi ja Mitsubishi Corporationi vahel sõlmitud lepingu alusel CO2-kvoodi müügist saadud vahenditest. Sama tehingu raames rajati üleriigiline elektriautode kiirlaadimisvõrgustik ning Mitsubishilt saadud 507 elektriautot anti sotsiaaltöötajatele.