10 üllatavat fakti pasta kohta

Pasta. Foto: Pexels / CC0 Licence

Pasta on paljude lemmiktoit, olgu see siis tehtud kodus või restoranis.

The Local on järjestanud kümme põnevat fakti makaroniroa kohta:

Itaallased sõid pastat orgiga

Kui praegu käib suur debatt selle üle, et kas süüa pastat ainult kahvliga või kahvli ja lusikaga, siis keskajal sõid itaallased pastat puidust orgiga. Söögiriista nimetati punteruoluks ja meile sarnaneb ta tänapäeva naaskliga. Ork vahetati kahvli vastu, kui itaallased mõistsid, et kolme teraga söögiriistaga on pastat kergem süüa kui ühega.

Napoli on parim koht pasta valmistamiseks

Lõuna Itaalias Campania maakonnas Napoli linna lähedal on maailma kõige parem kliima pasta valmistamiseks.

Põldude rikkalik muld ja soe ilm lubab sealses piirkonnas nisu aastaringselt kasvatada, samal ajal kui jahedad ja kuivad meretuuled ja Vesuvisu mäe vihmased tuuled pakuvad suurepäraseid tingimusi pasta aeglaseks – kuid mitte liiga aeglaseks – kuivamiseks.

Itaalia esimene pastatehas oli Veneetsias

Käsitöö pastade valmistamine võib küll Itaalia lõunaosas olla väga levinud, kuid esimene pastatehas oli Itaalia põhjaosas. 1740. aastal avas Paolo Adami Veneetsias pastatehase.

Aastas süüakse ligikaudu 13 miljonit tonni pastat

Euromonitori kohaselt kulutasid inimesed 2016. aastal pasta peale kokku 23 miljardit dollarit. Itaalias on kõige suurem pastaturg, sellele järgneb USA. Üllatuslikult on kolmandal kohal Venemaa, ning kuna venelaste pastaisu on nii suur, siis usuvad Euromonitori analüütikud, et Venemaa võib üsna pea USA pastatarbimisest ette minna.

Pastakujud on eraldi teadus

Teadaolevalt on olemas ligi 600 erineva kujuga makarone, kuid need ei ole vaid välimuse pärast.

Pastatoitude juures on mõned päris kindlad reeglid, milline kuju sobib millise toidu juurde. Näiteks sobivad pikad ja paksud pastaliigid õhemate kastmete sidumiseks, samas kui ditalini sort on mõeldud supi sisse.

Casanova kirjutas makaronidele oode

Giacomo Casanova oli nii tuline armastaja kui ka sööja. Tema autobiograafias on lugu sellest, kuidas ta reisis Chiogga linna, mis asub Veneetsia lähedal ja kohtus seal «makaroni akadeemikutega», klubi, mille liikmed kirjutavad luuletusi makaronidele.

Kõige pikem lasanje on olnud 25-meetrine

Maailma kõige pikemat lasanje rekordit hoiab enda käes üks Poola supermarket, kes valmistas 25-meetrise lasanje, et tervitada Itaalia jalgpalli meeskonda. Lasanje sisaldas 2500 kilogrammi pastat, 800 kilogrammi hakkliha, 500 liitrit tomatikastet ja 400 kilogrammi juustu.

Pastat saab ka magustoiduna süüa

Nii kummaliselt kui see ka ei kõla, siis tegelikult kõlbab pasta ka magustoiduks. Näiteks moodustavad inglijuukse pasta mee ja pistaatsiatega taevaliku koosluse. Samuti maitseb hästi ka mandli ravioli, mis on täidetud Ricota juustuga ja maitsestatud apelsini koorega.

Pastat süüdistati kunagi kõigis Itaalia hädades

1930ndatel otsustasid hulk Itaalia arvamusliidreid ja artiste kuulutada sõda Itaalia lemmiktoidule. Poeet Filippo Tommaso Marinetti kirjutas, et «pasta on absurdne Itaalia gastronoomiline religioon». Osa liikumise liikmeid uskus, et spagetid mürgitavad neid ja nende mõtted lähevad sama sassi, nagu pasta, mis nad sisse on söönud.

Pasta asemel soovitati inimestel süüa riisi. Liikumine ei olnud väga edukas.

Pasta hoiab sind kõhnana, päästab südamevaevustest ja teeb sind õnnelikud

Itaalia uurijad on leidud, et inimesed, kes söövad pastat, kannatavad väiksema tõenäosusega ülekaalulisuse all, sest tegemist on Vahemere dieediga, mis sisaldab värskeid tooraineid ja oliiviõli.

Teie uuring on näidanud, et pasta söömine muudab südame palju tugevamaks. Samuti usuvad paljud toidunõustajad, et pasta söömine tõstab kehas serotoniini taset, mis tekitab kehas õnne tunde.