Graafik: Kahe aastaga on riigisektori juhtidel palk tõusnud tunduvalt kiiremini kui erafirmades

Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder. Foto: LIIS TREIMANN/PM/SCANPIX BALTICS

Samal ajal, kui riigikogu hakkab arutama ajale jalgu jäänud kõrgemate riigiametnike töötasu tõstmist, näitavad palgauuringud, et viimase kahe aastaga on riigisektori juhtide palk juba kasvanud kiiremini kui erasektori oma.

Palgainfo Agentuuri poolt 2015. ja 2017. aasta aprillis tehtud palgauuringute järgi on riigisektori juhtide palk kahe aastaga tõusnud 14,7 protsenti ja erasektori juhtidel 7,1 protsenti. Tippspetsialistidel on sama aja jooksul olnud üsna sarnane palgatõus: riigisektoris 15,1 protsenti ja erasektoris 15,8 protsenti.

Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder ütles, et keskmist palka mõjutab lisaks reaalsele palgatõusule inimeste vahetumine, struktuuride muutused, näiteks mingi üksuse ümber korraldamine või ära kaotamine, samuti hõive kasv mõnes sektoris, näiteks IT. «Seega ei tähenda keskmise kasv, et kõigil juhtidel on töötasu kasvanud, » rõhutas Seeder.

Seederi sõnul on juhtide ja tippspetsialistide töötasud erasektoris väga erinevad ja sõltuvad tegevusalast, organisatsiooni suurusest ja majandusnäitajatest. «Erasektoris on kindlasti võimalik rohkem teenida, aga samuti vähem. Juhtide puhul on töötasu rohkem ehk staatuse ja tunnustuse küsimus. Kindlasti mängivad rolli ka muud hüved, sealhulgas need, mis rolli tähtsust ja staatust toetavad,» rääkis Seeder.

Kuigi erasektori juhi palk on keskmiselt veel kõrgem, võtab riik jõudsalt järele, mis on toonud mitmeid erasektori juhte riigiasustuste etteotsa. Nii majandusministeerium kui Riigikantselei juures asuva tippjuhtide kompetentsikeskuse juhataja Eve Limbach-Pirn on Postimehele kinnitanud, et viimasel paaril aastal on erasektori taustaga kandidaatide osakaal pigem kasvanud. 

 

Riigikogu põhiseaduskomisjon jätkab homme kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse ja prokuratuuriseaduse muutmise seaduse eelnõu arutelu. Eelnõule tehtud muudatusettepanek näeb ette, et kõrgeimat palgamäära  indekseeritakse igal aastal vastavalt majanduses toimunud muudatusi kajastava indeksiga ning igal aastal võetakse palgamäära indekseerimisel aluseks eelmisel aastal juba indekseeritud kôrgeim palgamäär.

Indeksi arvutamisel korrutatakse tarbijahinnaindeksi aastane kasv 0,2-ga ja sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise aastane kasv 0,8-ga ning saadud korrutised liidetakse.

Aastaid kehtis näiteks riigikogu liikmete palga määramisel nelja keskmise palga süsteem. Muudatusettepaneku ajendiks ongi soov siduda riigiteenijate ametipalgad paremini majandusolukorra muutumisega ja täpsustada seadusandja esialgset tahet, kus kaotati regulatsioon, millega riigikogu liikme palk suurenes statistilise keskmise palga kasvu korral selle keskmise neljakordses suuruses ja palga muutumine seoti indekseerimisega.

Eelnõu seletuskirjas on ära toodud ka probleemi iva. Nimelt oleksid paljud palgad vana süsteemi järgi oluliselt kõrgemad. 

 

Palgavahe erasektoriga endiselt suur

Fontese partner Irja Rae ütles, et palgad on viimastel aastatel paljudes sektorites kiiresti kasvanud, keskmine palgamuutus on olnud suuruses 5 protsenti – 7 protsenti. «Tippjuhtide palgad pole liikunud samasuguse kiirusega, kuid tõusnud on needki. Oluline on rõhutada, et baas, millele palgatõusuprotsent lisandub on erinev ja suurema palgasurve all on olnud need ametikohad, mille palgatase on keskmisest palgast madalam,» märkis Rae.

Rae sõnul tõusis Fontese tippjuhtide palgauuringu alusel juhatuse esimeeste ja tegevjuhtide põhipalk 2016. aastal 3 protsenti ning 2015. aastal 6 protsenti, kõige  suurem oli palgamuutus 2014, mil juhi põhipalk tõusis keskmiselt 7 protsenti. 2016. aastal oli keskmine tegevjuhi  töötasu kuus 8066 eurot. «Suurtes ja keerulise ärimudeliga organisatsioonides on see tasu pigem kõrgem ja väikestes organisatsioonides pigem madalam,» märkis Rae.

Nende võrdluste alusel on riigi tippjuhtide palgad turu dünaamikale ja tasemele  jalgu jäänud, nentis Rae. «Tahan rõhutada veel ka seda, et siin on puhas numbriloogika, pole teada, millise tulemuslikkusega üks või teine juht töötab, ehk siis mida selle raha eest vastu saadakse,» lisas ta.

Rae sõnul on erasektori taustaga väga head juhti võimalik motiveerida töö mõju ja mastaabiga ja kindlasti mitte palgaga, sest keskmise juhi töötasuga võrreldes on nende juhtide palk kõrgem. «Ainult missioonitundest väga pikalt juhid avalikus teenistuses panustada ei saa, nii et mõistlikus suuruses töötasu on samuti oluline,» lausus Rae.

Rae nentis, et ei saa öelda, et avalikus teenistuses poleks nende teemadega tegeletud ja püütud seda mõistlikku töötasu taset kujundada ja läbi rääkida. «Mida on avalikus teenistuses keerulisem eesmärgistada, mõõta ja tagasisidestada, on hästi tehtud töö, mistõttu on sageli keeruline ühte või teist palganumbrit avalikkusele põhjendada,» selgitas Rae. «Kokkuvõtvalt võiks öelda, et on asutusi, kus palkadega on paremini ja vahe erasektori juhi keskmise palgaga pole nii suur. Kuid rohkem on ikka vastupidiseid näiteid.»