/nginx/o/2017/11/13/7308043t1h70fd.jpg)
Ahistamisest rääkimisest on saanud omamoodi moeasi. Kuid nii nagu on igavesti ratifitseerimisel Eesti-Vene piir, ei ole võimalik tõmmata lõplikku vahejoont ka ahistamise ja sugudevahelise mängu vahele.
Ahistamisest rääkimisest on saanud omamoodi moeasi. Kuid nii nagu on igavesti ratifitseerimisel Eesti-Vene piir, ei ole võimalik tõmmata lõplikku vahejoont ka ahistamise ja sugudevahelise mängu vahele.
Juriidiliselt pole töökohal ahistamine otseselt seadusega määratletud. Küll sätestab töölepingu seaduse §3, et tööandja peab kohtlema töötajaid võrdselt ja tagama töökaaslaste vahel võrdse kohtlemise, kirjutab Äripäev.
«Juristina ma ei kujutaks ettegi, et seadusandja ütleks täpselt, et see olukord töökohal on ahistav ja teine olukord seda ei ole,» tõdes juristide liidu direktor Krista Paal. Ka psühhiaater Jüri Ennet on seisukohal, et õigusriigi loogikaga probleemi ei lahenda. Vastupidi, selmet laduda seadustekolossile uusi korruseid, tuleks terve vundament välja vahetada.
Loe pikemalt Äripäevast.