:format(webp)/nginx/o/2020/10/30/13445326t1ha8f2.jpg)
/nginx/o/2011/05/06/573325t1hcfb7.jpg)
Nii tänapäevases internetikeskkonnas kui ka vanemate aiapidajate seas liiguvad jutud ja õpetused, kuidas kasutada aspiriini taimede turgutamiseks. Asjatundjate hinnangul pole ravimi taoline kasutamine siiski kõige parem mõte.
Aspiriin taimede turgutamiseks pole asjatundjate hinnangul hea idee
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aspiriinile omistatakse rahvasuus mitmeid taimekasvatuses kasulikke toimeid – kiirendab kasvu, parandab köögiviljade saagikust, peletab lehetäid ja hoiab lõikelilled kauem värskena. Tõsised eksperdid sarnaseid soovitusi aga jagama ei kipu.
Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi taimefüsioloogia osakonna juhataja professor Ülo Niinemets märkis, et aspiriin pole taimede puhul mingi imeaine. Sellel võib küll olla toetav mõju, kuid konkreetseid spetsiifilisi probleeme aspiriini manustamine taimede puhul ei lahenda.
«Aspiriini toimeaine on atsetüülsalitsüülhape, mis on taimedes leiduva loodusliku hormooni, salitsüülhappe analoog. Salitsüülhape indutseerib taimedest stressivastusreaktsioone, eelkõige mitmete patogeenide rünnakute vastu,» selgitas professor.
Oht keskkonnale
Niinemetsa sõnul on küll näidatud, et aspiriin omab sarnast mõju, kuid samas pole siiani jõutud selgusele kasulike kontsentratsioonide osas ja selles, milline võib olla toimeaine pikaajalisem mõju keskkonnale. Sarnased küsimused puudutavad ka teisi taimehormoone.
«Üldiselt ei ole taimehormoonide kasutamine taimekasvatuses väga levinud, kuna need on ained, mis on lülitava toimega ja doseerimine peab olema väga täpne. See tähendab, et piir kasuliku ja kahjuliku kontsentratsiooni vahel on väga õhuke,» rääkis ta.
Võimalikule kahjulikule keskkonnamõjule viitas aspiriini puhul ka ravimiameti labori nõunik ja ravimite keskkonnariskide hindaja Juhan Ruut. Tema sõnul on atsetüülsalitsüülhapet juba osades riikides leitud joogiveest ja seega võib seda pidada võimalikuks keskkonnaprobleemide allikaks.
Tuleks vältida
«Kuna atsetüülsalitsüülhappe mõju veeorganismidele ei ole tegelikult piisavalt uuritud, siis tuleks igati vältida selle otse keskkonda viimist,» ütles ta.
Samas lisas Ruut, et ravimiamet ei pea vajalikuks rakendada meetmeid keelustamaks aspiriini kasutamine taimede rahvameditsiinis, kuid siiski ei tohiks seda propageerida.
Aspiriin ja selle toimeaine pole Euroopa Liidus lubatud taimekaitsevahendite nimekirjas ning samuti võivad selle kasutamisel köögiviljade saagikuse tõstmisel üles kerkida toiduohutuse küsimused.