Skandaalse EVR Cargo nõukogu esimees «koristati» ametist

Neeme Jõgi. Foto: Teet Malsroos/Õhtuleht

Skandaalse Venemaa vagunidiiliga tähelepanu püüdnud riigifirma EVR Cargo nõukogu juht Neeme Jõgi sai täna ametist sule sappa. «Oleks ma teadnud, mis jamasse ma satun, poleks ma sinna kunagi läinud,» kahetses Jõgi tagasi vaadates. 

«Põhjus, miks mind tagandati on väga lihtne. Ma ei sobi nende plaanidega. Koristati eest ära, võib ka nii öelda,» nentis Jõgi.

Plaani all pidas Jõgi silmas tänavu juulis avalikuks saanud EVR Cargo ambitsioonikat äriprojekti, millest Postimees esimesena kirjutas: võtta laenu, tellida Venemaa tehastest 35 miljoni euro eest vaguneid ja hakata sealset vagunipõuda ära kasutades neid suurfirmadele välja rentima.

Paljukiidetud nimetamiskomitee poolt tänavu mais ametisse valitud Jõgi oli plaani suhtes skeptiline juba algusest peale. Tema sõnul ei järginud äriplaan häid tavasid ja riskide hindamine oli puudulik. Ometi andis Jõgi kuu aega hiljem vagunidiilile nõusoleku.

Jõgi pareeris, et see oli pelgalt tingimuslik heakskiit. «Ma lubasin seda vaid juhul, kui see on omaniku selge soov ja tahe ning ühtib tema eesmärkidega. Kuna omanik ehk riik seda väga tahtis, läksimegi plaaniga edasi,» kirjeldas Jõgi.

Kuigi mees andis juriidiliselt rohelise tule, lõhkus tema pidev vastuseis normaalse koostöö plaani tagant utsitava majandusministeeriumi vahel. Seetõttu ei tulnud talle täna saadud vallandamisteade erilise üllatusena. «Kuulujutud, et see nii läheb, juba levisid. Ootasin seda tegelikult ammu.» 

Jõgi asemel saab uueks nõukogu liikmeks ettevõtja Kuldar Leis, kirjutas BNS.

«Ükski normaalne erafirma niimoodi ei teeks»

Endine nõukogu esimees ei tahtnud tagantjärele rusikatega vehkida ja ta keeldus esiti EVR Cargo äriplaani üksipulgi kommenteerist. Siiski lajatas ta, et diil paistab talle kahtlane. «Võin öelda, et kõik riskid, millele tähelepanu juhtisin, on juba realiseerunud.»

«Juhatus presenteeris meile alguses, et raha kasvab puu otsas ja vagunite rent toob meile ainult tulusid. Praeguseks on ainult kulud ja tulusid ei paista kuskilt,» rääkis ta.

«Eraettevõtjana tean, et teoreetiline maksimum ei realiseeru kunagi. Ometi seal seda loodeti.» Ta lisas, et 200 vagunit, mille eest Venemaale raha maksti, on endiselt Eestil kätte saamata.

«Võtke ise loogiliselt. EVR Cargo on räiges miinuses. Aasta lõpuks terendab jälle 2,5 miljoni eurone kahjum. Ja siis selline ettevõte võtab enda aastakäibega võrreldavas suurusjärgus laenu, et minna ülimalt riskantsesse ärisse. Andke andeks, ükski normaalne ettevõtte sellist avantüüri ette ei võtaks,» ütles Jõgi.

Seda ta siiski ei arva, et kogu diil vastu taevast lendaks. «Tõenäoliselt saadakse see rendiäri õrnalt plussi, aga see, mida juhatus omal ajal presenteeris – et raha kasvab puu otsas – seda ei tule,» pakkus Jõgi.

Nimetamiskomitee kentsakas olukorras

Jõgi taandamine paneb väga kentsakasse olukorda ka nimetamiskomitee, mis ta ametisse valis. Viimase eesmärk oli ennetada korruptsiooni ja tuua riigifirmade nõukogudesse poliitikute ja ametnike asemel oma ala tundvad professionaalid. Jõgi tundus olevat just õige mees.

Seega paistab mehe tagandamine esmapilgul nimetamiskomitee õilsale eesmärgile just risti-vastupidine käik olevat. Mees ütles, et komitee pandi sellega väga lolli olukorda. «Selliste käikudega kaob komitee sügavam mõte lihtsalt ära,» lisas ta.

Nimetamiskomitee juht Erkki Raasuke sõnas, et mõni aeg pärast Jõgi nimetamist Cargo nõukogu etteotsa, hakkas ministeeriumi poolt kostma nurinat, et koostöö pole kõige parem. «Saime Jõgiga kokku ja arutasime olukorda. Tahtsime veenduda, et teda ei taheta nö valedel põhjustel eest ära saada. Seda ei olnud,» põhjendas Raasuke.  

Miks siis Jõgi ikkagi minema löödi? «Ma ei arva, et see on kuidagi hea või halb. Lihtsalt käekirjad ei sobinud kokku. Stiil oli erinev. See on ettevõtetes tavapärane, midagi pole teha,» rääkis Raasuke. Sellesse, kas vagunidiilis võib olla sisulisi puudusi, nimetamiskomitee ei süübinud.

Raasuke ei karda, et see nimetamiskomitee usaldusväärsuse kõikuma lööks. Seda näitab tema sõnul kasvõi see, et uueks Cargo nõukogu liikmeks toodi taaskord oma ala professionaal erasektorist – Kuldar Leis. «Valisime lihtsalt inimese, kellega ministeeriumil koostöö ei sobinud. Selles mõttes eksisime,» ütles Raasuke. 

Sattus jamasse, kuhu pole varem sattunud

Pea poole aasta pikkust karjääri riigifirma nõukogu juhina peab Jõgi «õpetlikuks» kogemuseks. «Oleks ma vaid teadnud, millisesse jamasse ma satun, poleks ma elus Raasukesele (nimetamiskomitee juht-toim) nõusolekut andnud,» kõneles ta. «Poleks kunagi osanud arvata, et niimoodi asju võib ajada.»

Ühelt poolt tõi ta välja, et kommunikatsioon tema ja majandusminister Kadri Simsoni vahel ei töötanud. Ta olevat ministeeriumile äriplaani kohta mitmeid täpsustavaid küsimusi saatnud, aga vastust ei tulnud või tulid need suurte hilinemistega.

Veelgi absurdsem oli aga Jõgi hinnangul see, kuidas ministeerium vagunite rendiäri põhjendas. «Kuigi laenu võtmine oli firma aastakäibega samas suurusjärgus, põhjendas ministeerium, et see oli koalitsioonilepingus. Öeldigi nii,» väljendas Jõgi hämmeldust. «Veel põhjendati nii, et parandame sellega Venemaaga majandussuhteid.»

Lisaks häiris Jõgi nõukogu esimehena riigifirma nõukogu koosseis. Seal oli kaks erasektori esindajat (tema ja Madis Ermo) ja kaks majandusministeeriumi ametnikku. «Meie Ermoga võtsime asja loogiliselt ja küsisime küsimusi, aga ministeeriumi poisid arvasid, et me kiusame ettevõtet ega lase ettevõttel normaalselt tegutseda.»

Ministeerium: Jõgi soovis pidurdada ettevõtte arengut

EVR Cargo aktsiate valitseja majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) asekantsler Ahti Kuningas ütles, et tal on väga kahju, et Jõgi on väärika lahkumise asemel asunud pooltõdedega manipuleerima ning jätkab ettevõtte maine ja tegevuse kahjustamist. «Juba see näitab tema sobimatust EVR Cargo nõukogu kohale,» sõnas Kuningas. 

Ta lükkas ümber Jõgi jutu nagu EVR Cargo laen oleks koalitsioonilepingus ja sellega minnakse parandama Venemaa majandussuhteid. «See on aga absurd, nagu ka paljud teised tema väited - koalitsioonileping on ka avalik, seda saavad kõik järgi kontrollida,» rääkis Kuningas. 

«Samuti unustab Jõgi kogu aeg ära, et ta ise on oma allkirjaga vagunite äri heaks kiitnud. Inimene, kes oma allkirja tagasi võtab, ei ole usaldusväärne,» lisas Kuningas. 

«Nõukogu liikmete ja juhatuse soov oli, et igasugust initsiatiivi kohe maha ei tapetaks, vaid kui on küsimusi ja lahtisi otsi, siis arutame need kõik läbi, teeme vajalikud analüüsid. Kahjuks soovis Jõgi pidurdada ettevõtte arengut,» lõpetas Kuningas.

EVR Cargo loodab tabada kullasoont

EVR Cargo Venemaa äri plaani on varem kaitsnud nii ettevõtte juhatuse esimees Raul Toomsalu kui ka valitsev minister Kadri Simson.

Toomsalu on Postimehele öelnud, et EVR Cargo eelised Venemaal on tema sõnul odav laenuraha ja vajalikud äriteadmised. Riskid on maandatud sellega, et lepingud sõlmitakse Vene firmade Euroopa tütardega ja tehingud toimuksid eurodes.

«See pole liiga ambitsioonikas. Lisaks teeme koostööd Venemaa suurimate raudteeoperaatoritega. Meie tehing äri mõttes ei ole kuidagi kõrge riskiga. See, et meie vara sealt ära kaoks, see on võimatu,» lausus Toomsalu.

Minister Simson on rõhutanud, et oma tegevust laiendamata jätkaks EVR Cargo kahjumis ka edaspidi. «Mis puudutab EVR Cargo vaguniäri plaane, siis tegemist ei ole ju uue ärisuunaga. Ka eelmisel aastal tegeleti seesuguse renditeenusega ning siis oli ministriks reformierakondlane, » rääkis Simson.

Lisaks pole investeering vastuolus Venemaa vastaste lääne sanktsioonidega.

Mis asi on EVR Cargo Venemaa vaguniäri?

EVR Cargo ostab 35 miljoni euro eest kahelt Lääne-Venemaa tehaselt 600 konteinerplatvormi ja 400 poolvagunit.

Esimeses jaos saabub pool neist, ja kui kõik läheb plaanipäraselt, siis lisanduvad ülejäänud. Riskide maandamiseks hakkab Venemaal vaguneid välja rentima EVR Cargo tütarfirma.

Viimaste andmete kohaselt on ettevõtte kätte saanud 300 platvormvagunit.