/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
:format(webp)/nginx/o/2017/05/09/6640847t1he7d0.jpg)
Majandus- ja taristuminister Kadri Simsoni sõnul on Lelle-Pärnu raudteelõiku võimalik kasutada Rail Balticu ehitamiseks vajalike ehitusmaterjalide tarneks.
Simson: Lelle-Pärnu raudteelõiku saab kasutada Rail Balticu ehituseks (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Raplamaa omavalitsused ja Edelaraudtee pöördusid majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) poole palvega säilitada Tallinna ja Pärnu vaheline raudteeühendus Rail Balticu valmimiseni.
Simsoni sõnul pole valitsusel kavas Lelle-Pärnu raudteelõiku avalike raudteede hulgast välja arvata, sest see eeldaks ettevõtja enda taotlust. «Raudteelõigu kasutamise edasine rahastus on vajadusel võimalik läbi rääkida ja vastavaid kokkuleppeid sõlmida Rail Balticu arendajaga, kui selleks on vastastikune majanduslik huvi. Seega on võimalik seda lõiku kasutada hiljem kaubaveoks, sealhulgas Rail Balticu ehitamiseks vajalike ehitusmaterjalide tarneks,» ütles Simson kirjalikus vastuses omavalitsuste ja Edelaraudtee pöördumisele.
Raudtee säilimine tagaks võimaluse kuluefektiivselt transportida Rail Balticu ehitamiseks vajamineva materjali, uuringu kohaselt kulub Rail Balticu muldkeha ja raudteeballasti rajamiseks 17,3 miljonit tonni täitematerjali, millest Rapla- ja Pärnumaale kulub umbes 11 miljonit tonni. Võrdlusena oli Eesti Raudtee kauveomaht möödunud aastal 12,5 miljonit tonni.
Sellise koguse transportimine halvendaks omavalitsuste hinnangul ehitusperioodi ajal maanteid ja liikluskvaliteeti ning lisab ööpäevas Tallinn-Pärnu maanteele umbes 300 täislastis veoautot, mille koormus lõhuks tugevalt maanteid ning pärast Rail Balticu valmimist tekiks vajadus neid taas remontida.
Omavalitsuste ja Edelaraudtee hinnangul tagaks Lelle-Pärnu liini säilimine Rail Balticu valmimiseni pideva reisirongiliikluse Tallinna ja Pärnu trassi äärde jäävate asulatega ning ühe transpordiliigi kadumine suurendaks piirkondade ääremaastumist ning nõrgendaks konkurentsivõimet, samuti on rongiliiklus bussiliiklusega võrreldes kiirem.
«Me oleme teavitanud reisirongiliikluse lõpetamisest, kuna puudub võimalus selle raudteelõigu remonti kas otse või läbi kasutustasude rahastada moel, mis võimaldaks vähemalt rahuldaval tasemel reisirongiliikluse jätkamist,» ütles Simson vastuses.
«Nõustume teiega, et tugevate regionaalsete keskuste ja maaelu säilitamiseks on oluline tagada neile võimalikult hea ja mitmekesine ligipääsetavus. Reisirongiliikluse katkemisel Lelle ja Pärnu vahel on eeldatud, et kohalike omavalitsuste, piirkondliku ühistranspordikeskuse ja maanteeameti koostöös on võimalik rongiliiklus asendada samaväärse või parema bussiliiklusega,» ütles Simson.
Valitsus otsustas lõpetada avalike vedude tellimise Lelle–Pärnu raudteel 1. jaanuarist 2019, sest raudtee tehniline olukord ei võimalda enam selle kasutamist reisirongiliikluseks. Rongi kiiruse tõstmine 120 kilomeetrini tunnis kümneks aastaks eeldaks riikliku arengukava kohaselt 17 miljoni euro suurust investeeringut.
Reisijateveo lõppemisel Lelle-Pärnu raudteel alates 1. jaanuarist 2019 asendavad Pärnumaa omavalitsused selle bussitranspordiga.