Luman: üleilmne finantskriis on meie endi rumaluse kõrval nohu

Nordeconi nõukogu esimees Toomas Luman. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Ettevõtja ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juhatuse esimees Toomas Luman andis aastapäevakõnes turmtuld riigi viimase aja maksu- ja majanduspoliitikale, öeldes muuhulgas, et üleilmne finantskriis on nohu selle kõrval, mida me suudame oma rumalusest ettevõtluse pidurdamiseks ära teha.

Iga aastases suures kõnes ütles Luman, et kaubanduskoja üks eesmärk on aidata oma liikmetel, nii väikestel kui suurtel ettevõtetel, aru saada bürokraatiast ja seadustest, kuid viimasel ajal pole see enam nii lihtne. 

«Võib koguni juhtuda, et algne seaduse mõte, selle kirjapandud tekst ning hilisem rakendamine, erinevad kõik üksteisest. Ametid ja inspektsioonid rakendavad. Poliitikud laiutavad käsi,» rääkis Luman ja lisas, et tihti tuleb see segadus ettevõtjatel oma taskust kinni maksta. 

Ta pani riigile südamele ka seda, et viimane peaks kinni põhimõttest, mille kohaselt ühe seaduse väljatöötamisele peab eelnema väljatöötamiskavatsus. Idee kohaselt on see lihtne dokument, kus selgitakse, mida soovitakse ravida, millised on alternatiivsed lahendused ja millised on eeldatavad tulemused.

Ometigi on täna tekkinud olukord, kus kaubanduskoja hinnangul eelneb väljatöötamiskavatsus ligikaudu veerandile uutele seadustele, kuid kolmveerandil juhtudest on leitud õigustusi eranditeks. «See ei ole normaalne!» põrutas Luman.

«Olen jätkuvalt arvamisel, et ülemaailmne finantskriis on nohu selle kõrval, mida suudame ise, oma rumalusest ja liigsest agarusest, ettevõtluse pidurdamiseks ära teha,» märkis ta. 

Seetõttu julgeb ta arvata, et kui kasvõi pooled, veidi üle 80-st seadusest, mis riigikogu poolt tänavu vastu on võetud, oleksid olemata, ei juhtuks ühtegi katastroofi. «Pigem oleks tulemus ettevõtlusele ja õiguskeskkonnale positiivne.»

Järgnevalt avaldame Toomas Lumani kõne täismahus:

«Kaubanduskoja asutamisest täitub homme täpselt 92 aastat, kaubanduskojal on täna täpselt 3256 liiget. Neist 51 protsenti on ettevõtted, kus töötajaid 1−9, mistõttu on kaubanduskoda jätkuvalt nii suur- kui väikeettevõtjate esindusorganisatsioon.

Kaubanduskoja liikmete panusest riigikassasse moodustub umbes 40 protsenti maksutuludest. See näitab, et meie liikmed on majanduses jätkuvalt väga aktiivsed ning nende heast käekäigust sõltub rohkemgi kui mõnikord arvata oskame.

Kaubanduskoja põhitegevused on jätkuvalt seotud ettevõtete toetamisega ja kantud soovist, tagada ettevõtjaile paremad tingimused arenemiseks ja kasvamiseks. Aitame ettevõtjaid hakkama saada bürokraatiaga, aitame neil leida maailmas uusi kontakte ning mõista sedagi, mida seadusandja seadustesse kirja on pannud.

Uskuge või mitte, kuid see ei ole alati lihtne. Võib koguni juhtuda, et algne seaduse mõte, selle kirjapandud tekst ning hilisem rakendamine, erinevad kõik üksteisest. Ametid ja inspektsioonid rakendavad. Poliitikud laiutavad käsi. Kõik imestavad, kuidas nii sai juhtuda. Ettevõtja kannab aga kulud ja tema usk riigivõimu väheneb. Ja ometigi on meil olemas riigikogu enda poolt vastu võetud väga tänuväärne dokument, nimega õiguspoliitika arengusuunad, mis sellised olukorrad selgesõnaliselt välistab.

Samuti on kokku lepitud põhimõte, mille kohaselt ühe seaduse väljatöötamisele peab eelnema väljatöötamiskavatsus. Idee kohaselt lihtne dokument, kus selgitakse, mida soovitakse ravida, millised on alternatiivsed lahendused ja millised on eeldatavad tulemused. See on kokkulepitud reegel, mille eesmärgiks kvaliteetsem õigusloome.

Ometigi on täna tekkinud olukord, kus meie hinnangul eelneb väljatöötamiskavatsus ligikaudu veerandile uutele seadustele, kuid kolmveerandil juhtudest on leitud õigustusi eranditeks. See ei ole normaalne!

Miks raisata ressursse ühe reegli koostamisele ja kokkuleppimisele, kui seda ei järgita ega soovitagi järgida? Kindlasti ei tee selline, jutumärkides paindlikkus, meid targemaks, ei paranda õigusloome kvaliteeti ega muuda ettevõtluskeskkonda konkurentsivõimelisemaks, rääkimata investeerimisjulguse või ettevõtlusmotivatsiooni kasvatamisest.

Olen jätkuvalt arvamisel, et ülemaailmne finantskriis on nohu selle kõrval, mida suudame ise, oma rumalusest ja liigsest agarusest, ettevõtluse pidurdamiseks ära teha. Julgen arvata, et kui kasvõi pooled, veidi üle 80-st seadusest, mis riigikogu poolt tänavu vastu on võetud, oleksid olemata, ei juhtuks ühtegi katastroofi. Pigem oleks tulemus ettevõtlusele ja õiguskeskkonnale positiivne.

Ja loomulikult ei oleks kaks korda väiksema õigusloome jaoks vaja tänasega samas mahus riigiteenistujaid, kes võiksid elukestva õppe toel leida kindlasti rakendust erasektoris. Parimad ametnikud saaksid aga tõesti tegeleda mõtestatud tööga ning neile oleks võimalik pakkuda väljakutsuvat ja motiveerivat tööd ja palka.

Oleme kaubanduskojas viimastel aastatel aktiivselt osalenud erinevates algatustes, mille eesmärgiks on ettevõtjate jaoks riigiga seotud asjaajamise lihtsustamine, bürokraatia ja halduskoormuse vähendamine. Väga olulised teemad ja algatused kõik. Kuid kahjuks oleme pidanud mitmel korral tõdema, et kui poliitiline tahe ja suund muutuvad, jäävad head algatused ripakile ega edene enam algse innuga.

Üleöö tuleb hakata tegelema uute prioriteetidega ning parimal juhul lükatakse ettevõtjaile leevendust pakkuvad arendused lihtsalt edasi. Sellest on äärmiselt kahju, kuid paraku näitab see üldist suhtumist. Kui ükski ettevõtjate jaoks positiivne arendus kulgeks sama tempokalt nagu poliitiliste maksumängude tulemuste rakendamiseks vajalike muudatuste elluviimine, oleks ettevõtja elu juba oluliselt kergem.

Lisaks sellele võidaks näiteks erinevate andmebaaside, maksuameti, äriregistri, majandustegevusregistri paremast koostoimest ka üldine ettevõtluskeskkond ning kõige rohkem aus ettevõtja ja iga ettevõtlik inimene. Just seda ettevõtjad poliitikutelt ja ametnikelt soovivad.»