/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
:format(webp)/nginx/o/2017/11/09/7295851t1h8c63.jpg)
Euroopa Komisjon tõstis Eesti majanduse kasvuprognoosi käesolevaks aastaks 2,1 protsendipunkti võrra 4,4 protsendini.
Euroopa Komisjon tõstis järsult Eesti majanduse kasvuprognoosi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tuleva aasta prognoosi tõsteti 0,4 protsendipunkti võrra 3,2 protsendini ja 2019. aasta majanduskasvuks prognoositakse 2,8 protsenti.
Komisjon märkis, et Eesti teise kvartali majandustulemused olid oodatust paremad ja kasv kiirenes 5 protsendini, tulevalt kasvanud investeeringutest ja välisnõudlusest. Sama kiire tempo järgnevatel aastatel siiski püsima ei jää. Investeeringute taseme stabiliseerumise tõttu saab tulevail aastail peamiseks kasvu veduriks sisetarbimine, leidis Komisjon.
Tuleval aastal kasvab Komisjoni hinnangul Eesti kodumajapidamiste tarbimine, tulenevalt märkimisväärsest üksikisiku tulumaksu langetamisest, mis on suunatud madala- ja keskmise sissetulekuga inimestele. Palgakasvu hinnatakse samuti üpriski kiireks, ehk 6 protsenti käesoleval aastal ja üle 5 protsendi järgneval kahel aastal.
Komisjoni hinnangul suureneb Eesti struktuurne eelarvepuudujääk sellel aastal 1,1 protsendini SKP-st ning järgmisel aastal 1,4 protsendini SKP-st. Täpsem hinnang Eesti eelarvepositsioonile selgub novembri teises pooles, kui Euroopa Komisjon avaldab oma sügisese majanduspaketi.
Samuti tõstis Komisjon euroala käesoleva aasta majanduse kasvuprognoosi 0,5 protsendipunkti võrra 2,2 protsendini.
Euroopa Liidu tänavust kasvuprognoosi tõsteti 0,4 protsendipunkti võrra 2,3 protsendini. Tulevaks aasta prognoosi tõsteti 0,3 protsendipunkti võrra 2,1 protsendini, samas kui 2019. aastaks prognoositakse 1,9-protsendilist kasvu.
Komisjoni teatel olid ka Euroopa Liidu majandustulemused tervikuna oodatust paremad, tulenevalt stabiilsest eratarbimisest, oodatust suuremast majanduskasvust terves maailmas ja vähenevast töötusest. Samuti leiti, et väheneva ebakindluse tõttu on elavnemas ka investeerimine. Samas möönati, et hoolimata paranevast tööturu olukorrast on palgakasv endiselt aeglane.
"Pärast viis aastat kestnud mõõdukat elavnemist on Euroopa majanduskasv nüüd kiirenenud. Mitmes valdkonnas toimuvad muutused paremuse suunas: luuakse uusi töökohti, suurenevad investeeringud ja riigi rahanduse olukord paraneb," ütles majandus- ja rahandusküsimuste ning maksunduse ja tolli volinik Pierre Moscovici.
"Endiselt on siiski probleemiks kõrge võlatase ja vähene palgakasv. Liikmesriigid peavad tegema sihikindlaid jõupingutusi positiivse arengu jätkumise ja selle tulemuste õiglase jaotumise nimel," jätkas Moscovici.
Prognoosis märgiti, et kuivõrd majandus ei ole hoolimata 18 kuud kestnud katkematust kasvust täielikult taastunud, sõltuvad sisemajanduse koguprodukti (SKP) kasv ja inflatsioon endiselt poliitilisest toetusest.
Euroala inflatsiooniks prognoositakse tänavu 1,5 protsenti, 2018. aastal 1,4 protsenti ja 2019. aastal 1,6 protsenti.
Euroopa Liidust lahkuva Ühendkuningriigi tänavust kasvuprognoosi langetati aga 0,3 protsendipunkti võrra 1,5 protsendile. Tuleva aasta prognoos jäeti muutmata 1,3 protsendi juurde ja 2019. aastaks prognoositakse 1,1-protsendilist kasvu.