Nordica lubab jõuda kasumisse juba sel aastal

Eesti lennufirma Nordica aasta on olnud nii edukas, et algselt planeeritud 6 miljonilisest kahjumist plaanitakse aasta lõpuks jõuda juba paarisaja tuhande euroga kasumisse. Siiski varjutab rõõmusõnumit pidev lendude tühistamine ja hilinemine. 

Ettevõtte juht Jaan Tamm tunnistas, et 2017 oli Nordica jaoks väga raske ja pingeline, kuid siiski erilise kasvu aasta. «Kindlasti me ei osanud sellist kasvu ette näha. Ma ei tahaks öelda, et see on olnud liiga kiire, aga ta on palju kiirem kui me eeldasime,» selgitas Tamm.

Uudis kasumist oli seda ootamatum, et eelmisel aastal oli Nordica veel sügavas kahjumis, teenides 14,4 miljonit eurot miinust. Finantsplaani kohaselt planeeris ettevõte sel aastal 6 miljonit ja järgmisel aastal 3 miljonit kahjumit. Nulli või väiksesse kasumisse pidi ettevõtmine jõudma alles 2019. aastal.

Kuidas siis õnnestus sellisest olukorrast kasum välja võluda? Kõige olulisem põhjus on tõenäoliselt reisijate arvu kasv koduturul Tallinnas. Nordica on tänavu pea igal kuul teatanud, kuidas nende reisijate arv 60-70 protsenti tõuseb. Selle taga on uued, huvitavad sihtkohad, aga ka üleüldine majanduskasv ja heaolu suurenemine, mis lubab inimestel rohkem reisida, põhjendas Tamm.  

Ka Nordica finantsjuht Ahto Pärl tunnistas samuti, et loodetava kasumi taga ei ole mingit raamatupidamislikku imevigurit, vaid selleni viib operatiivtulemuste paranemini igal rindel. Sarnaselt Tammele rõhutas ta, et suurima panuse andis just Tallinna Lennujaamast lendamine. 

Teisena tõid nii Pärl kui ka Tamm välja õnnestumise välisturgudel. See tähendab, et Nordica teeb mõnele Euroopa lennundushiiule allhanget ehk sisuliselt ekspordib meie lennundust. Hea näide on siinkohal kevadel sõlmitud kuue aastane leping Põhjamaade lennufirmaga SAS, kelle jaoks lennatakse Kopenhaagenist väljuvatel lähiliinidel ja mujalgi.

Mõlemad mehed rõhutasid, et Nordica plaanid on realiseerunud palju kiiremini kui nad oskasid oodata. Kuigi põhjust on rahuloluks, on kasumisse jõudmise prognoos nende sõnul siiski konservatiivne. Ära ei tasu unustada ka seda, et 2017. aastat on veel kaks kuud minna, mistõttu lõplikke tulemuste kinnitamine on ennatlik.

Tähelepanu väärib aga eraldi see, et järgmise aasta eelarve järgi ootab firma aga taas kahjumit – 3 miljonit eurot. Pärli sõnul näitabki see, et nad on eelarve koostamisel konservatiivsed ja lähtuvad varasemast äriplaanist. Kui läheb paremini nagu sel aastal, on sellest ainult võita.

Kui lennufirma kahte esimest tegevusaastat iseloomustab järsk kasv, siis järgmisel aastal on eesmärk veidi rahulikumalt võtta ning keskenduda eeskätt olemasolevate lepingute täitmisele ja lendude kvaliteedi suurendamisele.

Raputab kõvasti tuhka pähe

Lisaks rõõmustavatele majandustulemustele pidi Nordica siiski tunnistama, et aasta teises pooles, peamiselt septembris ja oktoobris, on nende lendudega hulgaliselt probleeme olnud. Näiteks septembri alguses tühistas lennufirma kahe päeva jooksul tervelt 12 lendu. Hiljem hindas Nordica juhtkond seda aasta raskeimaks päevaks.

Oktoobri keskel tuli neil samuti mitmeid lende edasi lükata ja kolm suisa tühistada. Toimetustesse saabus hulgaliselt murekirju, kuidas inimesed on pidanud juba tunde lennujaamades infosulus ootama.

«Peame seetõttu kõigi ees vabandama ja omale tuhka pähe raputama,» ütles Tamm. «Nordica on kasvanud 2017 aastal paljude näitajate osas üle kahe korra. Tunnistan, et selline järsk muutus ja pingeline lennugraafik soses Eesti eesistumisega EL-i nõukogus on mõjutanud paaril viimasel kuul ka meie teenuse kvaliteeti,» põhjendas Tamm.

Eesistumise otsa tuli veel see, et samal perioodil alustas Nordica täiel rinnal allhanke tegemist SASile. Seetõttu pidi Nordica osa oma tavaliinidel opereerivaid lennukeid sinna viima. Kuna niigi tihe graafik muutus veelgi tihedamaks ja lennukeid hakkas nappima, said kõva mahvi ka piloodid ja pardapersonal. Kuna viimased vajavad rangelt ettenähtud puhkeaega, siis tuli hilinemiste kuhjumisi sealtki. «Siiski sai meie pardapersonal suurepäraselt hakkama,» ütles Tamm.

Tamm heitis varju ka Bulgaaria ja Rumeenia lennufirmadele, kellelt Nordica Eesti eesistumise ajal lennukeid ajutiselt rentis. «Lendasime bulgaarlaste ja rumeenlastega, aga nendega oli probleeme,» ütles Tamm esiteks. Hiljem ta veidi pehmendas oma sõnu, öeldes, et parnterid said ülesannetega hakkama, lihtsalt nende toimetamis- ja teenindamiskultuur olevat eestlastele veidi harjumatu. «Kindlasti me ei taha oma hädades teisi süüdistada.»

Mehe sõnul on iga hilinenud või ära jäänud lend liiast, kuid lennunduses ei pääse sellest lõplikult ükski ettevõte. «Kliendid ootavad meilt stabiilset ning kvaliteetset teenust ning sinna suuname oma järgmise tegevusaasta fookuse,» ütles lennufirma juht.

«Kogu see aeg oli meie jaoks väga pingeline ja raske. Õnneks on see nüüd läbi ja ees ootab veidi rahulikum talvehooaeg,» märkis Tamm.

INFOKAST

Nordica eelmise aasta käive oli 51 miljonit eurot. Tänavu loodetakse lõpetada 66 miljoni eurose müügituluga. 

Nordica opereerib praegu 16 lennukiga rohkem kui 30 sihtkoha vahel.

Ettevõte pakub nelja lennukiga allhanketeenuseid LOT Polish Airlinesile, nelja lennukiga SAS-ile ja lisaks ühe lennukiga lennuteenuseid Hollandi ja Rootsi omavalitsustele.

Ettevõtte reisijate arv on tänavu kasvanud keskmiselt 68 protsenti.

Ettevõtte turuosa Tallinna Lennujaamas on tõusnud pea 30 protsendini.

Nordica möödunud aasta käive oli 51 miljonit ja kahjum 14,4 miljonit eurot.