/nginx/o/2016/09/15/5838807t1h8c98.jpg)
/nginx/o/2017/11/08/7291389t1h5c01.jpg)
Heast kiirusest ehk 90 km tunnis jääb siiski veel pisut puudu, kuna ettevõtjad ei ole jätkuvalt rahul valitsuse tegevusega. Samas tõusis hinnang valitsuse tegevusele eelmise kvartaliga võrreldes.
Majandusspidomeetri kiirus tõusis 82 kilomeetrini tunnis
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tööandjate Keskliidu kvartaalses hinnangus Eesti majandusele tuuakse välja, et III kvartalis tõusis võrreldes eelmise kvartaliga hinnang valitsuse tegevusele, jätkuvalt on majandusarengu suurimaks takistuseks tööjõupuudus ning suuremaks probleemiks vähene innovatsioon ja rahvusvahelise konkurentsivõime vähesus.
Jätkuvalt on majandusarengu suurim takistus tööjõupuudus. Kõigis sektorites kavatsetakse töötajaid pigem juurde värvata. «Tööjõuprobleem pole ainult hetkeprobleem, vaid suurim pikaajaline problem, mis hakkab meid mõjutama õige pea ka eelarveliselt,» tõdes ka Tööandjate Keskliidu juht Toomas Tamsar.
Ta toonitas, et ei maksa lasta ennast uinutada majanduse suhteliselt heast hetkeseisust. «Meie praegusel heaolu kasvul on pidur peal, me justkui vajutataks pidurit ja gaasi korraga. Tööjõupuudus on üks suurematest piduritest, millega tuleb tegelda nüüd ja kohe.»
Teiseks suuremaks probleemiks on vähene innovatsioon ja rahvusvahelise konkurentsivõime vähesus. Pisut on vähenenud nende ettevõtete osakaal, kes näeb järgmisel aastal ette teadus ja arendustegevuste investeeringute vähendamist. Kasvanud on nende ettevõtete osakaal, kes planeerivad teadus-arendus investeeringuid senisel tasemel.
Suur osa Eesti majanduse edust sõltub välisnõudlusest, kuid see nõudlus sõltub ka meie eksportiva tööstuse konkurentsivõimest ja hinnaeelisest. Viimast on tublisti pärssinud kiire palgakasv. Kui palgakasvuga ei kaasne tootlikkuse kasvu, ei ole majanduskasv jätkusuutlik. Välisinvesteeringute puhul on oluline suurema kindlustunde ja usalduse tekitamine, milles on suur osa valitsusel.
«Kolmas kvartal möödus kaubandussektori poolt vaadates rahulikult - meile ei asutud kehtestama ühtegi uut maksu ega tulnud ka muid üllatusi. Ootame sarnaselt enamike sektoritega valitsuselt samme, mis aitaksid leevendada töökäte põuda- näiteks välistööjõu ja osaajaga töötajate palkamise lihtsustamise näol,» sõnas Eesti Kaupmeeste Liidu tegevjuht Nele Peil.
1917. aastal asutatud Eesti Tööandjate Keskliit on Eesti ettevõtteid ja majandusharuliite koondav katusorganisatsioon, mis esindab otse ja läbi haruliitude üle 1500 ettevõtte, mis on tööandjaks enam kui 145 000 töötajale. Tööandjate missiooniks on aidata kaasa Eesti majanduse kasvule ja inimeste elatustaseme tõusule.
INFOKAST: Mis on majandusspidomeeter?
Tööandjate majandusspidomeetriga mõõdab Eesti Tööandjate Keskliit ettevõtjate hinnangut majanduse olukorrale ja rahulolu valitsuse tegevusega ettevõtluskeskkonna parandamiseks.
Spidomeeter ilmub iga kvartali teisel kuul ja koosneb ettevõtjate hinnangust möödunud kvartalile ning järgmise kuue kuu prognoosist. Tööandjate majandusspidomeeter põhineb ligi tuhande ettevõtja vastustele. Küsitluse viib läbi Eesti Konjunktuuriinstituut.
Allikas: tööandjate keskliit