:format(webp)/nginx/o/2017/11/06/7285973t1h7571.jpg)
«Mind määrati meie ettevõtte töökeskkonnaspetsialistiks. Muuhulgas on mu ülesanne võtta tarvitusele abinõud vähendamaks töökeskkonna ohutegurite mõju. Tervisekontrollil on mitmel töötajal tuvastatud nägemise halvenemine ning oleme hankinud töötajatele kuvariga tööks ettenähtud prillid. See on aga tegelemine tagajärgedega. Mida tuleks teha, et ennetada silmanägemise halvenemist?» küsis lugeja.
Vastab Tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant Indrek Avi:
Silmi mõjutavad negatiivselt mitmed töökeskkonna ohutegurid, nagu näiteks kuvariga töötamise koha kujundus, puudulik valgustus, töötaja vaateväljas olevad valgusallikad või nende peegeldumine kuvariekraanilt.
Nägemisteravuse langusele võib eelneda mitmeid sümptome, nagu silmade valulikkus, sügelus, ärritus, samuti nägemise hägustumine ja topeltnägemine. Kuna nägemistaju tekib ajus, siis silmade koormamisega võivad kaasneda peavalud, pearinglus, väsimus ja seeläbi langeda tööviljakus.
Mida rohkem töötaja tööpäeva jooksul ohuteguritega kokku puutub, seda suurema tõenäosusega silmad ja nägemine kahjustuvad. Puhkuse korral silmade väsimuse sümptomid taanduvad. Pidev silmadele mõjuv koormus ja vähene väsimusest taastumise aeg tekitavad tervisekahjustuse.
Töökeskkonna riskianalüüsist peaks selguma, millele suunata ennetustöö põhitähelepanu. Riskianalüüsi koostamise käigus hinnatakse iga töötaja töötamiskohta ka nägemist ohustavate tegurite osas. Riskianalüüsi tulemuste alusel saate vajadusel rakendada abinõusid töötingimuste ja töökorralduse parendamiseks. Kuna silmadele puhkuse andmine on väga tähtis, tuleks töö korraldada selliselt, et töötaja saab silmade ülepinge ennetamiseks vaheldada kuvariga töötamist teistlaadsete tööülesannete täitmisega või pidada perioodiliselt puhkepause. Vältige ületundide tegemist.
Samuti on tööandjale abiks töötajate nägemist kontrollinud töötervishoiuarsti soovitused töökeskkonna või töökorralduse muutmiseks.
/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)