Riigikontroll seekordses aastaaruandes: eurotoetuste magus põli saab läbi, aeg on saada iseseisvaks

Seekordne riigikontrolli aastaaruanne võtab fookusesse eurotoetuste tuleviku. Foto: Fotokollaaž/Postimees

Riigikontrolör Alar Karis andis täna keskpäeval Riigikogu esimehele Eiki Nestorile üle Riigikontrolli aastaraporti, mis keskendub vajadusele teha ettevalmistusi, tagamaks riigi teatud ülesannete sujuv täitmine ka siis, kui Euroopa Liidu toetused oluliselt vähenevad.

«Me ei saa ega tohigi jääda lõputult vaatama omamoodi nõudliku ootusega liidu jõukamate liikmesriikide poole, pidades seesugust abi loomulikuks ja vääramatuks osaks meie elust ja sissetulekutest ning arvates, et keegi teine peabki meile raha andma,» märkis Karis kohtumisel Nestoriga.

Ehkki esialgne suurusjärk selgub eeldatavasti aastal 2019, on järgmisel, 2021. aastal algaval Euroopa Liidu eelarveperioodil Eestil kasutada tõenäoliselt märkimisväärselt vähem toetusraha. Ühendkuningriigi Euroopa Liidust lahkumise mõju arvestamata kahaneb toetusraha võrreldes praeguse eelarveperioodiga rahandusministeeriumi esialgsel hinnangul kuni 40 protsenti ehk ca 1,5 miljardi euro võrra.

Riigikontrolör on viimasele riigikontrolli aruandele tuginedes seda meelt, et elujõuline ja kestlik riik peab oma funktsioneerimise üles ehitama sellele rahale, mida on suuteline oma käte ja ajudega teenima. «Ei ole liigne taas meelde tuletada juba korduvalt kõneks olnud vajadust hinnata oma mõtetes kriitiliselt kõike, millega riik praegu tegeleb, ja mõelda läbi, mis on ka tegelikult vajalik,» lisas Karis.

Tema sõnul tuleb seda teha sõltumata sellest, kas välisabi voog jätkub samamoodi või väheneb. «Valikute tegemisel aitab meid lihtne küsimus: kas me teeksime seda või teist ning praegusel moel ka siis, kui peaksime kõik selle otsusega kaasnevad kulud võtma enda kanda. Ja enne kui vastata, võiks võtta järelemõtlemiseks pausi. Praegu on selliseks mõtteharjutuseks sobiv aeg.»

 

Riigikontrolör rõhutas, et praegusi häid aegu on mõistlik kasutada ka selleks, et valmistuda aegadeks, mis ei ole nii head, kogudes reserve ning tehes kulutuste kasvu ohjeldamiseks ja uute tulude tekkimise soodustamiseks reforme.

ELi toel rahastatakse ka pikaajaliselt vajalikke riiklikke tegevusi

Riigikontrolli aastaraportist selgub, et ministeeriumide antud hinnangud ja prognoosid ning kättesaadav finantsinfo viitab, et ELi toel rahastatakse ühekordsete investeeringute kõrval ka tegevusi, mis on riigi arengu seisukohalt olulised ja millega on vaja jätkata ka järgmisel ELi eelarveperioodil.

Seejuures finantseeritakse mõnda riigi tegevusvaldkonda/ülesannet olulises osas välistoetustest (nt teede ehitus ja renoveerimine, keskkonnahoid, ettevõtluse ja regionaalarengu toetamine).

Riigikontrolli auditi käigus selgus, et ministeeriumid peavad järgmisel ELi eelarveperioodil vajalikuks jätkata pea kõigi tegevustega, mida praegu viiakse ellu toetusraha abil. Valitsemisalade hinnangul on 90 protsenti neist tegevustest vajalikud ka pärast aastat 2020.

Ministeeriumide hinnangud ei tähenda, et ELi toel finantseeritakse 90 protsendi ulatuses riigi igapäevakulusid. Teisalt näitavad ministeeriumide seisukohad siiski, et osa tegevusi on pikaajaliselt vajalikud ja neist pole toetuste vähenemisel kerge loobuda.

2020. aasta järel tuleb jätkata praegusel perioodil 3 miljardi ulatuses rahastatavaid tegevusi

Riigikontroll soovis valitsemisaladelt ka hinnangut, kui palju vajatakse eeldatavasti raha, et jätkata nende tegevustega, mille elluviimiseks kasutatakse praegu ELi raha, ka pärast aastat 2020.

Rahastamisvajaduse arvulist hinnangut kõik valitsemisalad ei andnud, mistõttu ei saa teha üldistusi ega tervikuna välja selgitada, milliseks kujuneb praegu ELi toel finantseeritavate tegevuste rahastamisvajadus eeldatavasti pärast aastat 2020. Ministeeriumide vastuseid saab analüüsida täpsusastmega, kas tegevuse rahastamisvajadus pigem suureneb, ei muutu, pigem väheneb või lõppeb. 

ELi toetuste kogueelarve aastatel 2014–2020 on ca 3,2 miljardit eurot. Tegevusi, millega ministeeriumide hinnangul tuleb jätkata ka järgmisel ELi eelarveperioodil, rahastatakse ELi toel praegusel perioodil ca 3 miljardi euro ulatuses. 

Nende tegevuste tarvis, mille rahastamine peaks ministeeriumide hinnangul järgmisel ELi eelarveperioodil suurenema, on praegusel eelarveperioodil ca 600 miljonit eurot. Veidi enam kui 1 miljard eurot kulub praegu tegevustele, mille rahastamisvajadus jääb ministeeriumide hinnangul eeldatavasti samaks.

Ca 960 miljoni euro ulatuses rahastatakse käesoleval perioodil ELi toel tegevusi, mille rahastamisvajadus võib ministeeriumide arvates küll väheneda, kuid millega jätkamine on siiski vajalik. Ligikaudu 265 miljonit eurot on ette nähtud tegevustele, millest ministeeriumide hinnangul on järgmisel eelarveperioodil võimalik/otstarbekas loobuda (vt joonis 6 ja täpsemalt valdkondlikest alaaruannetest).

ELi toetuste vähenemise korral loodavad ministeeriumid leida katet riigi muudest tuludest

Veidi enam kui poolte tegevuste puhul, mida ministeerimid pidasid vajalikuks jätkata, pole selgust, millisest allikast tegevust ELi toetuste vähenemise korral rahastama hakatakse. Paljuski loodetakse siiski riigieelarve omatulude peale. Veidi vähem kui poolte vajalikuks hinnatud tegevuste puhul näeb ministeerium rahastamisallikana jätkuvalt valitsemisala eelarvet.

ELi toetuste kahanemise kompenseerimine riigi maksutuludest võib Eesti väheneva ja vananeva rahvastiku tõttu osutuda aga keeruliseks. Eesti majanduse ja riigitulude laekumise lähiaastate väljavaated on rahandusministeeriumi värskeima, suvise majandusprognoosi kohaselt küll paranenud ning Eesti riigi rahandus on muu Euroopaga võrreldes heas korras, kuid rahvastikumuutused ja maailmamajanduse habras stabiilsus seavad riigieelarvele nii tulude kui ka kulude poolelt riske ja survet.

Riigi tulud rahandusministeeriumi prognoosi kohaselt küll kasvavad lähiaastatel jõudsalt, kuid ca 80 protsenti riigieelarve kuludest on broneeritud ning tulude kasv läheb peamiselt sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna rahastamiseks. 

Kui ELi toetused järgmisel eelarveperioodil vähenevad ja ministeeriumid loodavad vajalike tegevuste rahastamisel riigieelarve peale, võib eelarve kulu- ja tulustruktuuri ning riigi demograafilist arengut arvestades olla keeruline leida puudu jäävat raha riigi omatuludest. Kui aga vajalike tegevuste rahastamist oluliselt kärpida, avaldaks see ministeeriumide hinnangul riigi ülesannete täitmisele negatiivset mõju.

Riigikontrolli ülevaade ei käsitle põllumajanduse ja kalanduse toetusi, kuna need kujunevad erialusel ega lähtu liikmesriigi sisemajanduse koguprodukti ega kogurahvatulu näitajatest.

INFOKAST: Kui palju euroraha saab Eesti sellel eelarveperioodil?

Eelarveperioodil 2014–2020 toetab Euroopa Liit Eestit struktuuri- ja investeerimisfondidest 4,4 miljardi euroga. Sellest ca 3,5 miljardit läheb ühtekuuluvuspoliitika toetustena näiteks hariduse, ettevõtluse, transpordi, infoühiskonna ja keskkonnavaldkonna arendamiseks ning ligikaudu 900 miljonit eurot põllumajandus- ja kalandusvaldkonna toetamiseks.