/nginx/o/2011/05/05/572442t1hb05e.jpg)
Euroopa Komisjoni teabenõudele seoses ASi Tallinna Vesi kaebusega vastanud majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) on seisukohal, et veefirma üritab vaielda Euroopa tasandil selle üle, kuidas mõista Eesti seadusandluses mõistet põhjendatud tulukus.
Ministeeriumi sõnul vaidlustab Tallinna Vesi seda mõistet nii uues, monopolide ohjeldamise seaduses kui ka juba eelnevas, Tallinna Vee erastamise aegses seaduses.
«Nii praeguses kui ka tolleaegses regulatsioonis on olnud nõue, et veeteenuse hind peab olema põhjendatud konkreetsete kuludega ja mõistliku marginaaliga. Põhjendamatu tulu teenimine ei olnud enne erastamist, erastamise ajal ega ole ka pärast erastamist olnud seaduslik. Seega on tänane olukord Eesti seaduste järgi kehtinud tegelikult kogu aeg,» selgitas ministeeriumi pressinõunik Gea Otsa.
Ministeerium vastas tema sõnul komisjoni teabenõudele aprillis, kuid antud dokument on mõeldud asutusesiseseks kasutamiseks kuni menetluse lõpuni. Varem Tallinna Vee poolt edastatud info alusel esitas komisjon Eestile teabenõude 22. veebruaril, riik pidi vastama 3. maiks.
Lisaks selgitas Otsa, et 2010. aasta novembris hakkas kehtima seadus, mille kohaselt peavad monopoolsed ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga tegelevad ettevõtted oma rakendatavad hinnad kooskõlastama sõltumatu asutusega ehk konkurentsiametiga. «See seadus ei muutnud aga veeteenuse hinnakujunduse põhimõtteid. Lihtsalt hinnaregulaatori roll läks kohalikult omavalitsuselt, kes sageli tegutsesid huvide konflikti tingimustes, olles samaaegselt ka vee-ettevõtte omanikeringis ja teenides dividenditulu, üle konkurentsiametile,» märkis pressinõunik.
Ehk kui enne pidi vee-ettevõte oma hinnad kooskõlastama omavalitsusega, siis nüüd peab monopoolses seisundis ettevõte saama loa konkurentsiametilt. Muu on ministeeriumi hinnangul kõik sisuliselt sama. Vastava seadusemuudatuse algatas riigikogu. «Tegemist on tunnustatud euroopaliku praktikaga monopolide ohjeldamiseks ja konkurentsivabas situatsioonis tarbijate kaitsmiseks,» ütles Otsa.
Ta lisas, et Eesti riik ei ole Tallinna Vee investoritega lepingulises suhtes olnud ja ei ole seega kuidagi saanud ka lepingut rikkuda. Ministeeriumi sõnul erastas vee-ettevõtte ja sõlmis vastava lepingu Tallinna linnavalitsus, mitte riik. Vastavalt Eestis kehtivatele seadustele tegutseb kohalik omavalitsus seaduste alusel keskvalitsusest sõltumatult.
Ministeerium kinnitas komisjonile, et on Tallinna Vee esindajatega korduvalt kohtunud ja olukorda arutanud.
Seda, mis ajaks võiks komisjon oma seisukoha kujundada, ei osanud ministeeriumi esindaja öelda.
Tallinna börsil noteeritud Tallinna Vesi esitas mullu 10. detsembril Euroopa Komisjonile kaebuse seoses monopolidele hinnapiirangute kehtestamise seadusega ning selle rakendusaktidega. Tallinna Vee käsitluse kohaselt muudavad seadus ja selle rakendusaktid ühepoolselt ettevõtte erastamise tingimusi ilma eelneva sisulise aruteluta või valmisolekuta astuda dialoogi. Ettevõtte hinnangul rikuvad regulatsioonid kapitali vabale liikumisele ning asutamisvabadusele Euroopa Liidus seatud reegleid.
Täna selgus, et konkurentsiamet jättis esmaspäeval kooskõlastamata Tallinna Vee 2011. aasta hinnataotluse, millega veefirma küsis 3,5-protsendilist tariifitõusu. Tallinna Vesi teatas neljapäeval, et vaidlustab Eesti ametivõimude otsuse ning et 2010. aasta 1. jaanuarist kehtestatud hinnad jäävad püsima.
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)