/nginx/o/2016/09/15/5838807t1h8c98.jpg)
/nginx/o/2017/11/03/7279515t1h3cdb.jpg)
Soomlaste isu lõhe järele näitab taandumise märke, kuna imporditud kala hind on niivõrd kõrgeks läinud.
Soomlaste isu importlõhe järele kahaneb
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Soomlased sõid mullu märksa vähem kala, kui 2015. aastal, vahendab Yle. Soome loodusvarade instituudi andmetel ostsid soomlased 2016. aastal varasema aastaga võrreldes 8 protsenti vähem kala. Keskmiselt sõi iga soomlane mullu 13 kilo kala. Kodumaine kala moodustas sellest vaid ühe kolmandiku.
Kuigi Soome päritolu kala tarbimine ei ole aastate võrdluses muutunud, tabas 2016. aastal oluline langus ennekõike importlõhe müüginumbreid. Soome loodusvarade instituudi statistiku Pentti Moilaneni sõnul võib lõhe populaarsuse languse taga olla importkala liiga kõrgeks kasvanud hind. 2015. aastaga võrreldes sõid soomlased mullu 15 protsenti vähem importlõhet.
Hoolimata lõhemüüki tabanud langusest, on lõhefarmides kasvanud importkala jätkuvalt kõige populaarsem kala, mida soomlased eelistavad taldrikule panna. Mullu sõid soomlased keskmiselt 3,5 kilo kalafarmis kasvanud importlõhet. See on koguselt sama palju, kui soomlased söövad kohalikku päritolu kala.
Tehistingimustes kasvanud lõhele järgnesid imporditud kaladest konserveeritud tuunikala, kalafarmis kasvanud vikerforell ning erinevat liiki krevetid. Soome enda päritolu kaladest oli populaarsemad näiteks siig, ahven ja räim.