Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2008/07/01/53363t1hf555.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/11/02/7276003t1h0c96.jpg)
Lihtsa töö tegijad soovivad IT-sektoris pakutavaid kõrgeid hüvesid, tööandjad aga otsivad arvukatele nõudmistele vastavat ideaalset töötajat, keda pole olemas, räägib töövahendusportaali CV-Online värbamisosakonna juht Maris Martin.
Martini sõnul peaksid nii tööandjate kui töövõtjate soovid olema reaalsemad. Kohati on 20-aastaste tööotsijate palgaootused liialt suured, samas on ka tööandjate nõudmised töötajatele tihti sellised, nagu otsitaks imeinimest. CV-Online’i turundusjuht Rain Uusen lisas, et ka tema tunneb töökuulutusi lugedes, et on rumal ja ei kvalifitseeru.
-Eesti tööandjad kurdavad, et töötajaid tuleb tikutulega taga otsida, aga kui rääkida tuttavatega, siis vahet pole, kas nad on 20- või 40-aastased, kõik kinnitavad, et tööd on väga raske leida. Kas Eestis on tegelikult töö- või tööjõupuudus?
Mõlemat justkui on, nii tööd kui töötajaid. Aga tegelik olukord on selline, et isegi kui tööandja ja -otsija saavad kokku, siis ei jõuta kokkuleppele selles, milline on pakutav töö ja selle tingimused. Tänu IT-sektori pakutavatele paindlikele töövormidele ja soodustustele oodatakse tavalisematelt firmadelt sarnaseid tingimusi, aga ka kõrgemat palka.
Nüüd ongi olukord, kus tööandjad ootavad oma senise palgataseme juures inimest, kes ei tahaks töötada kodukontoris. Tööotsija aga just seda soovibki ja siis tekib olukord, kus tööandja kurdab, et ta ei leia sobivat inimest, aga töötaja sõnul pakkumisi nagu on, aga sellist, mis sobiks, ei leia.
-Ehk tavalise töö tegijad ootavad sama kohtlemist nagu IT-sektoris.
Tööotsijatel peaks reaalsustaju olema parem. 20-aastaste palgaootused on päris kõrged, nad ei adu seda, et selle palgatasemeni jõudmiseks peab olema kogemusi ja oskusi.
-Te näete nii tööandjaid kui -võtjaid, kelle soovid on ebareaalsed?
Arenemisruumi on mõlemal poolel. Kui varem oli tööturg tööandja poole kaldu, tal oli võimalus valida paljude inimeste seast, siis nüüd kurdetakse, et töötajad juba liigselt dikteerivad tingimusi. Eks tasakaal peab varsti tulema, sest töötaja ei saa lõputult eeldada, et talle tullakse vastu, ise midagi andmata.
Ühelt poolt on tööandjad veel vanas kinni, otsides liiga pika nõudmiste listiga ideaalset inimest. Töötajat valides tuleks pigem vaadata inimese isikuomadusi, sest inimesed suudavad omandada uusi oskusi, kui neil on teatud eeldused ametiks olemas. Teiselt poolt tööotsijad nõuavad liigselt, suutmata tõestada oma väärtust, mida nad saavad ettevõttele pakkuda.
- Kellel on praegu Eestis kõige keerulisem tööd leida? Noored kurdavad, et pakutakse ajutisi töölepinguid, aga kui rääkida mõnda aega karjääri teinud keskealistega, siis nende sõnul on neil klaaslagi ees.
Erinevatel vanusegruppidel on erinevad takistused. Nooremate puhul on probleemiks kogemuste puudumine, samas ettevõtte poolt võiks olla arusaamist, et kuidas ta oma kogemusi saab, kui sa selleks võimalusi ei anna. Vanemaealistel on keerulisem seetõttu, et kardetakse ülekvalifitseeritust ja peljatakse, et homme läheb äkki mujale tööle. Tihti jäävad nad konkursil välja seetõttu, et neil on juba liiga palju kogemusi.
-Kui vanasti inimene lõpetas kooli ja töötas kuni pensionini samas ametis, siis nüüd soovitatakse karjääri jooksul end arendada, miks mitte ka eriala vahetada. Kui valmis on Eesti tööandja vastu võtma inimest, kes otsustab oma senises karjääris kannapöörde teha?
Üldiselt ettevõtted eelistavad praegu võtta tööle inimesi, kel on eelnevalt kogemus täpselt samal erialal. Samas on karjäärimuutused aina kasvamas. Raskem on kindlasti siis, kui sa ei hakka ise ettevõtjaks, vaid tahad valdkonda vahetada. Seda on jätkuvalt keeruline teha.
-Miks tööandjad ei julge eriala vahetavaid inimesi tööle võtta?
Peljatakse kogemuse puudumist, et ta ei tea selle valdkonna spetsiifikat, kasvõi kliente. Ettevõtjad võiksid laiemalt mõelda, et miks ühte toodet juba viis aastat müünud inimene peaks tahtma seda teha järgmisel viiel aastal. Kui tal on olemas müügioskused ja õpivõime, siis ta suudab omandada ka uue valdkonna spetsiifika.
Alati jäävad elukutsed, kus kogemused on Aja O, nagu juristidel ja arstidel. Nii nagu ei saa pakkuda paindlikkust kõigis ametites, jäävad alati elukutsed, kus kogemused on kõige olulisemad.
- Kõrvalt vaadates jääb mulje, et tööotsijad on ajaga rohkem kaasa läinud kui tööandjad.
Jah, aga neil on ka kergem minna. Lihtsam on küsida, kui muuta toimivaid süsteeme, mõtteviise. Ühel ettevõttel see võtabki kauem aega. See ei saagi toimuda üleöö.
-Palju on räägitud, et praegu tööturule tulev uus põlvkond muudab seda, sest nad ei soovi enam oma vanemate moodi töötada. Kas tegu on noorusliku uljusega või see on neil ka reaalselt õnnestunud?
Nad alles tulevad tööturule ja hakkavad muutma. Kõik inimesed on kahekümnendates aastates avatumad, enesekindlamad ja uljamad. Aga silma hakkab, et tänapäeva noored on julgemad küsima ja oma arvamust avaldama. Neil puudub valehirm. Kui neile midagi ei meeldi, siis nad räägivad sellest avatult. Nad ootavad, et vastu tuleks avatud arutelu, kuidas olukorda muuta saaks. Võib-olla 20–30 aastat tagasi pigem kannatati ära ja otsiti uus töö, kui öeldi välja, et mulle see ei meeldi.
-Kas palk on praegu põhiline põhjus töökoha vahetamisel?
Jah, aga oluliseks on muutumas ka paindlikkus, töötingimused ja õhkkond kollektiivis. Kui inimestega rääkida, siis sageli on töökoha vahetuse üks põhjus oskamatu juhtimine.
-Töökuulutusi lugedes tekib tahtmatult küsimus, kellel on üldse võimalik Eestis tööd leida, sest nõudmiste nimekiri on hirmutavalt pikk.
CV online turundusjuht Rain Uusen: Ma ükspäev lugesin turunduse tööpakkumised läbi ja mina ka ei kvalifitseerunud mitte ühelegi. Neljanda nõudmise juures kadus mul igasugune motivatsioon, tunned end alaharitud ja kogemusteta inimesena. Töökuulutuse formaat, kus on pikk nimekiri nõudmisi ees, ruineerib inimest. Sellepärast me julgustame tööandjaid kirjutama lahti, mis on selle töö sisu ja väärtus, mille tegijat otsitakse. Nõudmised tulevad sel juhul automaatselt kaasa, ja kui mõni vajalikest oskustest on veidi nõrk, aga sa isiksusena sobid seda tööd tegema, siis kõik nõudmised on õpitavad.
-Seega traditsiooniline töökuulutus, kus nõutakse nelja võõrkeelt, kõikide arvutiprogrammide valdamist ja kõigi kategooriate juhilubasid, on oma aja ära elanud?
Mingid nõudmised peavad jääma, sest elektrik ilma erioskusteta töötada ei saa. Aga sageli sellepärast endale töötajaid ei leitagi, et esitatakse pikk nimekiri nõudmistest inimesele, keda pole olemas. Eesti on nii väike, et kui nõudmiste nimekiri ilma mõjuva põhjuseta liiga pikaks ajada, siis ongi raske töötajat leida.
-Eestis väidetavalt ei tee enam saadetud CV seas esimest valikut mitte inimene, vaid masin teatud sõnade järgi. Et kui sa neid kaaskirjas ei kasuta, siis teise vooru jõuagi.
Rain Uusen: Selliseid lahendusi töötatakse välja ja neid on juba turul ka olemas. Aga ka siis on vaja inimest, kes seda protsessi kontrolliks. Seda saab rakendada, kui sul on tuhat soovijat.
On olemas ka teine lähenemine, mis laseb tööotsijal esmalt teha mängulise testi ja kontrollib, kas sa said üldse aru, mida tahetakse. Mina tegin läbi ingliskeelse võtmekliendi haldurile mõeldud testi ja sain 46 protsenti, aga teise vooru pääsemise lävend on 67 protsenti. Järelikult ma ei sobinud. Aga ka seal peab keegi need küsimused valmis tegema, lävendi kehtestama. Ei ole mõtet neid lahendusi kasutada, kui sa ei tea, keda sa palkad, või tead, et sobivaid inimesi on Eestis kolm.
-Tööotsimisel on alati kõige olulisem meelde jääda. Millised on need detailid, millega ma saaksin tööandjale meelde jääda?
Väga paljud tööandjad vaatavad üldist suhtumist töösse ja elusse. See tuleb välja vestluse käigus.
-Aga kuidas vestlusvooru jõuda?
Kuna kandidaate on vähem, siis on mindud ka seda teed, et kaaskirja kohe ei küsitagi. Oluline on, et CV loeks välja sellele konkreetsele ametikohale sobivad oskused. Pole mõtet panna copy/paste kaaskirja, ettevõte tahab teada, kas sa oled kokku puutunud sarnase tööga.
-Mis on kolm põhilist viga, mida tööotsijad ja tööandjad teevad, et nad üksteisega kokku ei saa?
Tööandjate poolt kindlasti liigne nõudmistes kinni olemine, ei vaadata pilti laiemalt ega hinnata, kas inimesel on potentsiaali hakkama saada, isegi kui tal kogemused puuduvad. Sageli välistatakse CV põhjal need, kes saaksid tegelikult väga hästi hakkama. Eriti praeguses turusituatsioonis tuleks üritada näha inimest CV taga, uskuda inimeste õpivõimesse.
Liiga palju on ideaalkandidaadi otsinguid. Tööotsijate poolelt on ootused tihti ebarealistlikud, puudub arusaamine sektorist, kuhu kandideeritakse, kas seal on üldse võimalik pakkuda neid hüvesid, mida soovitakse. Mida me näeme tööotsijate poolelt – kõik toonitavad tööl õnnelikuks olemist.
-Mulle väga meeldib minu töö, aga iga päev ma küll õnnelik ei ole, sest võib olla väga raske ja keeruline.
Kui inimene tahab olla tööl õnnelik, siis see ei tähenda, et tal on iga päev näpud püsti ja kogu aega on südamed silmades. See tähendab arusaamist, et vahel on ülesandeid, mis ei ole nii põnevad, ja tuleb ka rutiinset tööd teha. Just noored peaksid aru saama, et kogu aeg ei ole lõbus, mõnikord on vaja teha ka igavat ja rutiinset tööd, see lihtsalt tuleb ära teha.
CV
Maris Martin
Haridus
Tallinna Tehnikaülikool, personalijuhtimine
Töökäik
Jaanuar 2014– CV-Online’i värbamisjuht
Aprill 2008– Elegante.ee omanik
Aprill 2004 – aprill 2008 Balti Logistika kliendihaldur
Jaanuar 2001 – aprill 2004 Promotex Eesti OÜ personali- ja müügijuht