Maksuamet uuest tulumaksusüsteemist: nii keeruline ei ole, et üldse aru ei saa

Järgmisel aastal peavad inimesed oma sissetulekud hoolikamalt läbi mõtlema. Foto: PantherMedia / Scanpix

Maksuamet tunnistab, et järgmisest aastast rakenduv uus maksuvaba tulu arvestamise süsteem võib inimestes üksjagu segadust külvata. Samas kui põhjalikult süveneda, siis «nii keeruline ei ole, et üldse aru ei saaks».

Nagu teada, kerkib 2018. aasta 1. jaanuarist maksuvaba tulu määr kuus 500 euroni. Oluline on aga silmas pidada, et saadav tulumaksuvabastus hakkab sõltuma aastasest sissetulekust. See eeldab inimeselt, et ta mõtleb oma aasta jooksul saadava tulu läbi. Maksuamet selgitab järgnevas videos, kuidas seda teha:

Samas maksuameti maksude osakonna juhataja Evelyn Liivamägi tunnistas, et inimesi on 17 aastat harjutatud süsteemiga, kus nad ei pea maksudele eriti mõtlema ja riik teeb nende eest kõik ära. «Kui nüüd seda nii kardinaalselt muudetakse, siis on loogiline, et see tekitab arusaamatusi,» möönis ta.

Tema sõnul ei jää nüüd muud üle, kui hakata ise oma tulude ja maksude peale mõtlema ning neid ette planeerima. «See võib olla paljude jaoks raske. Aga kui juba uude süsteemi süveneda, siis see nii keeruline pole, et üldse aru ei saaks.»

Kui paljusid inimesi maksumuudatus siis puudutab? Esmalt tuleks aru saada, et saadava maksuvabastuse suurus jaguneb kolme peamisesse gruppi.

Kui inimese aastane tulu on kuni 14 400 eurot ehk 1200 eurot kuus, siis on võimalik kasutada maksimaalset maksuvabastust, mis on 6000 eurot aastas ehk 500 eurot kuus. Maksuamet on analüüsinud möödunud aastate tuludeklaratsioone, mille põhjal on selliseid inimesi Eestis umbes 500 000. Nemad on uue süsteemi kõige suuremad võitjad, kuna saavad kogu tulumaksu tagasi

Kui aga inimese kuine sissetulek on vahemikus 1200–2100 eurot (aastane tulu 14 400–25 200 eurot), siis hakkab maksuvaba tulu suurus 500 eurost vähenema ja mida lähemal on kuupalk 2100 eurole, seda väiksem on maksuvaba tulu. Neid inimesi on maksuameti andmetel umbes 130 000.

Kolmas grupp on inimesed, kelle kuine sissetulek on üle 2100 euro (aastas üle 25 200 euro). Neid on Eestis umbes 60 000 ja neile tulumaksuvabastust ei rakendu.

Eraldi lugu on aga inimestega, kes ei tea, kui suur nende aastane sissetulek olla võib. Neil soovitab maksuamet teha tööandjale avaldus, millega maksuvaba tulu arvestamisest sootuks loobutakse või ollakse selle arvestamisel tagasihoidlikum. 

Seda põhjusel, et kui inimesel õnnestub aasta jooksul palgatöö kõrvalt lisatulu teenida, näiteks metsa müüa või aktsiatelt dividenditulu saada, võib tema aastane sissetulek küündida üle 25 200 euro. 

Nii on tema jooksul arvestatud maksuvabastus liiga suur, mistõttu tuleb inimesel tulumaks järgmisel aastal riigile tagasi maksta. «Raha juurde saada on ju alati palju parem kui juurde maksta, ükskõik kui suur või väike see ka ei oleks,» rääkis Liivamägi.  

Tuginedes eelpool näidatud statistikale, ütles Liivamägi, et tegelikult suurem osa inimestest, kes käivad tööl, ei pea tegelikult mitte midagi tegema. Siiski annab Liivamägi endale aru, et need, keda muudatus puudutab, ei pruugi kõik nii hoolsad olla. 

«Ma nii sinisilmne ei ole, et arvan, et kõik sujub tõrgeteta. Samas ma loodan, et neist, keda muudatus puudutab, mõtlevad vähemalt pooled ette, kuidas oma tulusid peaks arvestama,» lõpetas Liivamägi. 

Enim kaotab kõrgepalgaline pensionär

Teine oluline asi, millega arvestada tuleb, on see, et uuest aastast kaob ära täiendav maksuvaba tulu pensionitele ja kahjuhüvitistele.

Sotsiaalkindlustusameti hüvitiste osakonna juht Kati Kümniku sõnul on kolm hüvitist, mis on tulumaksuga maksustatud: pension, vanemahüvitis ja kahjuhüvitis, mida makstakse tööõnnetuse ja kutsehaiguse korral.

Kui veel 2017. aastal on pensionitele juurde arvestatud automaatne maksuvabastus 236 eurot, siis uuel aastal seda enam pole. Seetõttu tuleb pensioni saajal esitada sotsiaalkindlustusametile maksuvaba tulu arvestamiseks uus avaldus.

Kui pensioni saaja ei ole sotsiaalkindlustusametile maksuvaba tulu arvestamiseks avaldust esitanud, siis arvestatakse tema pensionilt alates 2018. aasta jaanuarist automaatselt tulumaks esimesest eurost. Samas on see 71 protsendil pensioni saajatest tulumaksuvabastuse avaldus juba esitatud.   

Kümnik tõi ka elulisi näiteid, kui palju pensionärid tuleval aastal raha kätte hakkavad saama. Esimene on pensionär, kelle ainus tulu on pension. Kui see on 500 eurot kuus, saabki ta kätte selle summa. Aasta varem tuli tal selle pealt 16,8 eurot maksu tasuda.

Enim kaotab sissetulekut aga inimene, kes saab igakuist pensionit 500 eurot, kuid samal ajal teeb ka palgatööd tasuga 1600 eurot kuus. Kuna tema sissetulek küündib 2100 euroni, ei saa ta tulumaksusoodustust, mistõttu kaotab ta uuel aastal praegusega võrreldes 83 eurot kuus. 

Samas on pea 90 protsenti pensionäridest need, kelle pensioni või hüvitise suurus jääb alla 500 euro. Vaid ühel protsendil pensionäridest on hüvitis kõrgem kui 2100 eurot. 

E-maksuametist saab tulumaksukohustust jälgida

E-maksuametisse/e-tolli lisandub veel võimalus jooksvalt näha, kui palju on erinevad väljamaksjad inimesele tasu maksnud ja maksuvaba tulu kasutanud. Kui maksuvaba tulu on kasutatud üle piirmäära, saab näha ka võimalikku täiendavat tulumaksukohustust, mis tekib tuludeklaratsiooni esitamisel.

See on prognoos, sest kui sissetulek aasta jooksul muutub, siis muutub ka maksuvaba tulu suurus. Samuti puudub MTA-l info täiendavate tulude ja võimalike mahaarvamiste kohta, mis tuleb esitada alles järgneva aasta tuludeklaratsioonil.

Seetõttu tasub e-maksuametis/e-tollis oma e-postiaadress ja telefon üle vaadata, sest MTA saadab teavitusi, kui maksuvaba tulu hakkab enne aasta lõppu täis saama.