/nginx/o/2016/09/15/5838807t1h8c98.jpg)
/nginx/o/2017/11/01/7271371t1h53af.jpg)
Mitmetel IT-valdkonna hankijatel on murekohti napilt poolteist kuud kehtinud uue riigihangete seaduse nõuete täitmisega ning tehtud vigade parandamise käigus tehakse sageli uusi vigu, ütleb tarkvaraettevõtte CGI hankeekspert Taavi Hermlin.
Rahvusvahelise haardega IT-ettevõte: uus riigihangete kord tekitab juba segadust ja uusi vigu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«1. septembrist jõustunud uus riigihangete seadus ei luba enam hankele kvalifitseerumise tingimuseks määrata teenusepakkuja töötajate kogemust,» kirjeldab Hermlin. Tema sõnul võib uue korra järgi spetsialistide varasem töökogemus küll endiselt olla hindamiskriteeriumiks parima pakkumise leidmisel, ent selle pakkuja kvalifitseerimistingimuseks seadmine ei ole enam õiguspärane.
«Kvalifitseerimistingimusena saab sätestada üksnes pakkuja kui juriidilise isiku varasema kogemuse sarnaste tööde teostamisel,» märgib Hermlin. Tema sõnul on nii mõnelgi korral juhtunud, et pärast eelnimetatud mittevastavusele tähelepanu juhtimist parandatakse viga nii, et töötajate kogemusele esitatavad nõuded muudetakse osaks hankeobjekti tehnilisest kirjeldusest.
Küll aga märgib ta, et ka see ei ole õige, sest riigihangete seadus (§ 87 lg 2) sätestab selgelt, et tehnilises kirjelduses esitatakse hankelepingu esemeks olevate asjade või teenuste omaduste ja neile esitatavate nõuete loetelu ning see ei hõlma võimalust esitada nõudeid pakkuja töötajate varasemale kogemusele.
«Seega on tehnilises kirjelduses töökogemusele nõuete esitamine nii seaduse teleoloogilisest kui grammatilisest tõlgendusest lähtuvalt ebakorrektne. Lisaks tuleb tähelepanu pöörata ka riigihangete seaduses §-i 114 ja §-i 87 omavahelistele seostele. RHS §-i 87 lg 2 toob välja, milliseid nõudeid saab hanke tehnilises kirjelduses esitada ja § 114 kinnitab, et pakkumuse vastavustingimuste hindamisel lähtutakse tehnilisest kirjeldusest tulenevatest nõuetest,» märgib CGI hankeekspert.
Hermlin rõhutab, et ehkki uus seadus on muutmas riigihangete korraldamist paindlikumaks ja lihtsamaks, tuleks hankijatel alati hankele seatud kvalifitseerimis- ja vastavustingimused ning hindamiskriteeriumid korralikult läbi mõelda.
«Iga hankija esmane huvi on mõistagi saada vajalik teenus parima hinna-kvaliteedi suhtega, ent kui hange pole läbi viidud kooskõlas seadusega, võib see kaasa tuua kuluka vaidlustusmenetluse ja hankemenetluse venimise. Halvimal juhul võidakse ka hange hankija vea tõttu kehtetuks tunnistada,» ütleb ta.
1976. aastal asutatud CGI, mille osa on ka CGI Eesti AS, on globaalne IT- ja äriteenuseid pakkuv ettevõte, mis tegeleb kõrgtasemel ärikonsultatsiooni, süsteemide integratsiooni ning outsourcing teenuste pakkumisega.
CGI tooteportfelli kuulub üle150 unikaalse tarkvarateenuse ja -lahenduse ning 40 riigis töötab 70 000 spetsialisti. Eestis on CGI tegutsenud üle 20 aasta, ettevõtte Tartu ja Tallinna kontoris töötab 220 spetsialisti.