Madala haridustasemega inimeste arv Eestis suureneb
4. mai 2011, 16:16
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eestis suureneb nende inimeste arv, kel on vaid põhiharidus või pole sedagi, näitab statistika.
45-54 aastaste hulgas on madala haridustasemega inimesi ligi 13 500, 35-44 aastaste hulgas 14 000 ning 25-34 aastaste hulgas koguni 27 300 ehk 14 protsenti, rääkis haridus- ja teadusministeeriumi kutse- ja täiskasvanuhariduse osakonna juhataja Andres Pung eile Tartu Ülikooli majandusseminaril.
Samuti suureneb tema sõnul nende inimeste osakaal, kel pole ei kutse- ega kõrgharidust. 25-34 aastaste seas on neid juba 36 protsenti. Kutseharidusliku ettevalmistusega inimesi on selles eagrupis vaid 28 protsenti.
Üha suureneb aga kõrgkoolis õppijate osakaal – ligi 65 protsenti gümnaasiumilõpetajatest ja 12 protsenti kutseõppeasutuste lõpetajatest jätkab samal aastal kõrghariduses.
«Eestis suurenevad jõudsalt hariduslikud äärmused, seega süveneb hariduslik kihistumine,» ütles Pung. Hariduse mittevastavus tööturu vajadustele tema sõnul sel kümnendil pigem suureneb, mitte ei vähene.
«Kutseharidus on selgelt alahinnatud ja alaesindatud – kutseõppes peaks õppima enamik õpinguid mittejätkavaid noori ja ka paljud need, kes ei peaks õppima kõrgkoolides, aga praegu seal õpivad,» rõhutas Pung.
Samas Tartu Ülikooli makroökonoomika professori Raul Eametsa sõnul ei saa pidada praegust noorte suurt tungi kõrgharidusse ebamõistlikuks. «Kõrgkoolilõpetajad saavad tööd ja head palka,» ütles ta, viidates veebipõhisele 2010. aasta vilistlasuuringule, mille Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus viis läbi 14 kõrgkooli lõpetanute seas.
Sellest ilmnes, et aasta pärast lõpetamist olid töötud vaid 3 protsenti vastanutest ning enamik neist töötas haridusele vastaval erialal. Kõige kõrgemat palka teenivad sotsiaalteaduste, ärinduse ja õiguse ning tehnika, tootmise ja ehituse valdkonna lõpetanud.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi eksperdi Mario Lambingu sõnul on siiski andmeid, mis annavad põhjust oletada, et Eestis omandavad natuke liiga paljud inimesed kõrghariduse sotsiaal-, majandus- või õigusteaduse alal.