/nginx/o/2016/09/15/5838807t1h8c98.jpg)
Peaminister Jüri Ratas arutas tänasel kohtumisel Euroopa Komisjoni eelarvevoliniku Günther Oettingeriga Euroopa Liidu järgmise mitmeaastase eelarve ettevalmistusi ehk keskendus selle, mis saab ELi eelarvest pärast 2020. aastat.
FOTOD Ratas kohtumisel Oettingeriga: järgmine ELi eelarve peab jääma tänasele tasemele (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Euroopa Liidu mitmeaastase eelarve eesmärk peab olema ühtsema ja tugevama Euroopa loomine. Paremini toimiv siseturg kasvataks nii Euroopa inimeste heaolu kui ka ettevõtete kasumit. Selleks on vaja panustada ühisest eelarvest Euroopa erinevaid piirkondi ühendavatesse taristuprojektidesse nagu Rail Baltic ja Balti elektrisüsteemi sünkroniseerimine,» toonitas Ratas.
Peaministri sõnul on Eestile Euroopa Liidu uues mitmeaastases eelarves oluline ka ühtekuuluvuspoliitika, kust on saadud toetust näiteks riigigümnaasiumite, perearstikeskuste ja haiglate ehitamiseks ning töövõimereformi elluviimiseks.
Lisaks on tähtis uuel eelarveperioodil põllumajanduse otsetoetuste taseme ühtlustamine ning läbivalt digitaliseerimisega arvestamine. «Eesti soovib rohkem Euroopat, väiksem eelarve tähendab aga ka vähem Euroopat. Seetõttu peaks Euroopa Liidu järgmine eelarveraamistik jääma mahult sama suureks kui praegune,» lisas Ratas.
Euroopa Komisjon esitab Euroopa Liidu mitmeaastase eelarveraamistiku ettepaneku järgmise aasta mais. Lisaks arutas peaminister Ratas eelarvevolinik Oettingeriga Tallinna digitaalvaldkonna tippkohtumise tulemusi ja edasist tegevust.
«Euroopa Liidu liidrid on hakanud pärast Tallinna tippkohtumist digitaalset arengut väga tõsiselt võtma. Seda ilmsem on vajadus strateegiliselt investeerida tööstuse ja teenuste digitaalsesse muutusesse, kaasaegsesse taristusse nagu 5G-võrgud ja superarvutid, aga ka inimestesse ja ettevõtete võimekusse,» ütles Ratas.
Euroopa Komisjoni andmeil ei ole 100 miljonit eurooplast kunagi internetti kasutanud ning 45 protsendil Euroopa Liidu elanikkonnast ja 37 protsendil Euroopa Liidu tööjõust on ebapiisavad digioskused. 42 protsenti Euroopa Liidu puuduvate digioskustega isikutest on töötud, samal ajal kui 40 protsenti Euroopa Liidu tööandjatest on andnud teada, et nad ei suuda leida vajalike oskustega inimesi.
«Euroopa peab olema digitaalsete muutuste eestvedaja, kuid samal ajal tuleb veenduda, et inimesed suudavad nendega kaasas käia ja koheneda,» leidis Eesti peaminister.