/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
:format(webp)/nginx/o/2017/10/30/7265861t1hb870.jpg)
Tallinna Euroopa Liidu esinduse juht Allan Alaküla rääkis Saksa telekanalile antud intervjuus, et pealinna tasuta transpordi tingis tallinlaste vaesus ja töötus, kuid statistika seda väidet ei toeta.
FAKTIKONTROLL: Allan Alaküla üritas tallinlaste elu Saksa TVs eriti viletsana näidata (16)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Peamine põhjus (tasuta transpordi rakendamiseks – toim) oli paljude inimeste sotsiaalne vajadus. Majanduslike probleemide tõttu ei suutnud enamik tallinlasi endale lihtsalt sõidupiletit lubada,» ütles Alaküla avalik-õiguslikule telekanalile ZDF antud intervjuus, vahendas BNS.
«Töötud saavad nüüd ka sellistes piirkondades tööd otsida, mis jalgsi või jalgrattaga käimise raadiusest välja jäävad. Nende tööleidmisvõimalused on tänu tasuta piletile selgelt paremaks muutunud,» rääkis Alaküla ZDFile produktsioonifirma Taglicht Media toodetud saates «plan b».
Tasuta ühistransport käivitus Tallinnas 2013. aasta jaanuarist. 2012. aasta teises pooles oli kõigist Tallinna elanikest töötuid umbes 2,6 protsenti, praeguseks on neid ca 1,7 protsenti.
Keskmine palk Tallinnas oli 2012. aastal 1020 eurot, tänavu teises kvartalis oli see juba 1401 eurot. 30 päeva ühissõidukikaart maksis 2012. aastal Tallinnas 18,50 eurot. Tollane netopalk oli umbes 822 eurot, mis tähendab, et ühissõidukikaardile kulunuks sellest sissetulekust 2,25 protsenti kuus.
Tõsi, suhtelises vaesuses elas 2012. aastal ehk enne tasuta ühistranspordi kehtestamist Tallinnas 14 protsenti elanikkonnast, kuid siiski on liig väita, et enamik tallinlasi ei saanud endale sõidupiletit lubada. 2012. aastal elas suhtelises vaesuses inimene, kelle kuu netosissetulek oli väiksem kui 329 eurot.