/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
/nginx/o/2015/12/02/4759051t1h742b.jpg)
Eesti suurima tööportaali CV Keskus värskest uuringust selgub, et pea iga kolmas töötaja oleks valmis edasi töötama senisest väiksema palga eest, kui see tooks kaasa juhtimiskvaliteedi kasvu ja nende otsese ülemuse vahetuse.
Suur osa töötajaist lepiks väiksema palgaga, kui ülemus kinga saaks (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
1016-st uuringus osalenud vastajast oli sisuliselt iga kolmas (29,4 protsenti) nõus leppima väiksema palgaga ja jätkama tööd samas ettevõttes, kui üks tingimus täituks – vahetuks nende otsene ülemus, ütles CV Keskuse Baltikumi kommunikatsioonijuht Henry Auväärt.
Lisaks leidsid 30,4 protsenti küsitletuist, et kuigi juhtimiskvaliteet on kehv, ei saa nad palgalangusega leppida. Seega ei ole enam kui iga teine töötaja rahul juhtimiskvaliteediga.
Auväärti sõnul on palgauuringud näidanud, et kui ettevõttes on kõik hästi, tuleb konkureerival tööandjal passiivse kandidaadi jutule pääsemiseks tuua lauale vähemalt 30 protsenti kõrgem palgapakkumine. Kui aga töötajad on juhtimiskvaliteediga rahulolematud, siis suunab see töötajaid ka ise aktiivsemalt paremat töökohta otsima.
Sektorite lõikes on juhtimiskvaliteediga kõige rahulolematumad tööstus- ja tootmissektori töötajad, kus koguni 76,2 protsenti vastajatest leidis, et ei ole sellega rahul.
Rahulolematus juhtimiskvaliteediga on kõrge ka toitlustuses, ehituse- ja kinnisvara ning assisteerimisvaldkonnas. Juhi vahetumise puhul on väiksema palgaga nõus leppima aga koguni 40,7 protsenti toitlustuse ja 38,4 protsenti assisteerimisvaldkonna töötajatest, mis on mõnevõrra üllatav, kuna palgatasemed antud valdkondades ei ole just kõige kõrgemad, lausus Auväärt.
«Eesti töövõtjate ootused oma juhtidele on aastatega kiiresti kasvanud – tööjõu vaba liikumine ja vaba meedia on meie inimestele näidanud maailma ihaldusväärseimate tööandjate ja parimate juhtide tegevusi oma töötajate hoidmisel,» lisas Auväärt.
Erinevate uuringute andmetel peavad Eesti töötajad juhtide suurimateks nõrkusteks oskamatust töötajaid tunnustada ja jagada tagasisidet. «Töövõtjate ootusega töötada hea juhi alluvuses tuleb aga tööandjatel kiiresti harjuda, kuna väheneva tööjõuga riigis muutub konkurents töötajate nimel päev-päevalt tugevamaks,» rääkis Auväärt.