Eesti pensionifondid endiselt OECD kehvimad

Vanaisa lapselapsega Foto: SCANPIX

Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) koostatud värske raporti kohaselt oli Eesti pensionifondide investeeringute reaaltootlus 2016. aastal 1,0 protsenti, mis oli OECD riikide hulgas tagantpoolt kuues ning kõikide analüüsitud 66 riigi hulgas (analüüsiti ka 34 mitteliikmesriiki) tagantpoolt 16. kohal.

Kui vaadata pikemaid perioode, on olukord veelgi nukram. Viimase 10 aasta (aastad 2006-2016) keskmise tootluste järgi olid meie pensionifondid OECD riikide järgi viimasel kohal. Eesti pensionifondide nominaaltootlus oli eelmisel aastal 1,1 protsenti ja reaaltootlus miinus 1,8 protsenti. Mäletatavasti hakkasid Eestis hinnad alates möödunud aasta augustis kerkima ning tarbijahinnaindeks tõusid detsembris juba  2,2 protsendini.

Ka raportis analüüsitud nn rikaste klubisse mittekuuluvate riikide pensionifondidest oli Eestist suuremad negatiivsed reaaltootlused mõnel üksikul riigil (Nigeeria, Egiptus, Malawi, Mauritius ja Tansaania)

Viie aasta keskmiste reaaltootluste järgi olime veidi paremas positsioonis – 3,2 protsendiga tagantpoolt seitsmendad.

See, et meie pensionifondide tootlused on OECD riikide hulgas ühed kehvemad, pole uudis. Organisatsiooni raportites oleme tagumises otsas olnud kogu aeg. Meie pensionifondide juhid on selle põhjuseks toonud raporti koostamise küsitavat metoodikat ja 2008. aasta finantskriisi, mis mõjus eriti laastavalt just meie finantsturge.

LHV Varahaldus juhatuse esimees Mihkel Oja ütles Postimehele aasta tagasi, et OECD arvutused ei põhine osaku väärtuse muutumisel, vaid lähtuvad pensionifondidesse tehtud sisse- ja väljamaksetest.

«Samuti paistab OECD pikema perioodi tootluse tabel jõudvat erineva tulemuseni ka võrreldes sellega, kui kokku liita OECD enda iga-aastased raportid. Seda lähemalt uurides tundub vägisi, et pikema perioodi tootluses kukuvad allapoole need riigid, kus pensionivarad on võrreldes süsteemi suurusega viimastel aastatel kõige kiiremini kasvanud,» lisas Swedbank Investeerimisfondide juht Kristjan Tamla.

SEB Varahalduse juhatuse liige Sven Kunsing ütles OECD eelmise aasta raportit kommenteerides, et kehva 10-aastase tootluse põhjuseks on finantskriisi mõju.

«Mõnes naaberriigis oli mõju väiksem, kuna samal ajal oli pensionifondidel võimalik osta (erinevalt Eestist, kus selliseid võlakirju lihtsalt pole) väga suurtes mahtudes ja suhteliselt kõrgete tootlustega oma riigi emiteeritavaid võlakirju (mis pakkusid tõhusat kaitset kohaliku inflatsiooni eest). Tol ajal võisid näiteks Eesti investorile tunduda Parexi ja teiste Läti pankade viletsast situatsioonist lähtudes Läti võlakirjad mitte just kõige mõistlikumate rahapaigutustena. Eelistasime turvalisemaid ja madalama tootlusega valikuid,» selgitas Kunsing.