/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2017/10/26/7255073t1h9651.jpg)
Finantsinspektsioon (FI) soovib tõsta juriidilistele isikutele finantsalaste rikkumiste eest määratava trahvi ülemmäära veelgi ehk kuni viie miljoni euroni.
Finantsinspektsioon tahab suurendada finantsrikkumiste trahvimäära
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
FI toetab riigikogu neljapäevast otsust tõsta juriidilistele isikutele finantsalaste rikkumiste eest määratava rahatrahvi ülemmäära seniselt 32 000 eurolt 400 000 euroni, kuid toetab samas karistusmäärade ühtlustamist rahapesu tõkestamise direktiiviga, mille järgi peaks maksimaalne karistusmäära olema vähemalt viis miljonit eurot või kümme protsenti aastakäibest, teatas inspektsioon.
«Sellised karistusmäärad aitaks finantsinspektsiooni hinnangul paremini saavutada vajalikku heidutust, et tõkestada Eesti Vabariigi rahandussüsteemi ning majandusruumi kasutamist rahapesuks ja terrorismi rahastamiseks,» ütles FI juhatuse liige Andre Nõmm.
Riigikogu võttis neljapäeval vastu rahapesu ja terrorismi tõkestamise seaduse, mille muudatusena tekib juriidilistel isikutel kohustus avaldada infot oma tegelike kasusaajate kohta; samuti hakkavad järelevalveasutused saama rohkem teavet panga- ja maksekontode omanike kohta.
Seadusega karmistatakse ka rahapesu ja terrorismi rahastamise ennetavate meetmete rakendamata jätmise eest määratava rahatrahvi ülemmäära, mis senise 32 000 euro asemel on kuni 400 000 eurot.
Trahvimäära tõstmine on vajalik, kuna kehtiv määr ei ole vastavuses rikkumise eest saadava potentsiaalse tuluga ja ei mõjuta seetõttu süüdlasi edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest.