Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2014/03/10/2883844t1hc977.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/10/27/7257533t1hac24.jpg)
Uute toruühenduste rajamisest hoolimata jääb Gazprom lähiaastateks Eesti gaasituru valitsejaks, kuid müügifirmade hinnangul osutuvad Venemaa ekspordimonopolist sõltumatud tehingud ka praegu võimalikuks.
Euroopa Liidu päästeaktsioon, millega Balti riigid ja Soome lubatakse vabastada Venemaa ekspordimonopoli Gazpromi sõltuvusest, toimub samal ajal, kui gaasi tarbimine selles piirkonnas hoogsalt langeb. Eesti Gaasi arvates kulutatakse piirkonnas kokku ligi 1,3 miljardit eurot uue taristu rajamiseks. Selle rahaga ehitatakse gaasitrassid Eesti-Soome ja Leedu-Poola vahele ning hakatakse praegust gaasivõrku senisest tõhusamalt kasutama.
«Piirkonna suurimaks varustajaks jääb lähiaastatel tõenäoliselt Venemaa, kuna tarne sealt on paindlik ja samas hoiab Euroopa Liidu surve ja turukonkurents hinnad adekvaatsed,» ütles Eesti Gaasi juhatuse esimees Ants Noot.
«Samas on Eesti varustuskindluse garandiks uued ühendused, mille kaudu ei liigu projekteeritud võimsuste kohaseid koguseid ja seetõttu tuleb varustuskindluse eest tasuda kõigil võrdselt.»
Hiigelinvesteeringud torudesse tehakse olukorras, kus kuus aastat tagasi oli piirkonna gaasitarbimine kümme miljardit kuupmeetrit, mullu alla seitsme miljardi kuupmeetri. Siit tuleb oht, et gaasitaristu investeeringute suur maht tõstab transpordikulusid ja seega kütuse lõpphinda. Maailmas puhta kütusena populaarsust koguva maagaasi müügimahud meie piirkonnas vähenevad siis veelgi.
Maagaasi impordihinnad on Eestis praegu samal tasemel Saksmaa gaasibörsidel pakutavaga ning Eesti Gaas prognoosib, et uute taristuobjektide rajamisest hoolimata jäävad hinnad siin tulevikuski samale tasemele.
«Hindu mõjutab maailmaturul toimuv ning meie jaoks avaldab suurimat mõju Euroopa Komisjoni ja Gazpromi vaheline võimalik kokkulepe konkurentsireeglite rikkumise osas,» selgitas Noot.
«Prognoosime, et 2019. aastaks jõuavad Balti riikide süsteemihaldurid kokkuleppele ja toimima hakkavad ühtsed ülekandevõrgu kasutamise reeglid kõigis riikides. Ka ühtne gaasibörs omandab suurema tähenduse.» Tõenäoliselt sõlmitakse ka siis üle 80 protsendi gaasitehingutest osapoolte vahel otse ja börsi kasutatakse vaid hindade võrdlemiseks.
Suured infrastruktuuri investeeringud toovad kaasa transporditasude tõusu ja valitsus peaks gaasituru languse peatamiseks muutma senist aktsiisipoliitikat. «Tuleb võimaldada lokaalseid gaasil põhinevaid energialahendusi – soojuse ja elektri koostootmist, aga ka ainult soojuse tootmist. Transpordisektoris tuleb nii saaste vähendamise kui kuluefektiivsuse eesmärgil suurendada maagaasi kasutust ja ühistransport peab siin olema esirinnas, eeskätt ja muuhulgas Tallinnas,» lausus Noot.
Konkurentsiga kaasnevaks hinnalanguseks vajab Balti-Soome piirkond Baltic Energy Partnersi partneri Marko Alliksoni sõnul ennekõike ühenduse loomist Kesk-Euroopa gaasivõrgustikuga läbi Poola.
«Ühendus Kesk-Euroopaga loob juurdepääsu igasugusele maagaasile, mida tarnitakse Euroopasse kas LNGna teistest maailmajagudest, torugaasina Norrast, Venemaalt Nord-Streami kaudu või Ukraina kaudu,» selgitas Allikson.
«Balti turg muutub tõenäoliselt tänu praegu alakasutatud Läti Inčukalnsi gaasimahuti suurusele atraktiivseks ka Balti riikides muidu passiivsetele kauplejatele ja tekitab uusi transiidikoridore. Turgu aktiviseerib ühendus Soomega, mis muudab piirkonna huvitavamaks mahte otsivatele tarnijatele.»
Pärast Leedu-Poola ühendustorude avamist saab kaupleja osta maagaasi Norra maardlatest, tarnida seda Hollandi ja Saksamaa kaudu Ida-Euroopasse ning vahetada see omakorda Läti Inčukalnsi gaasimahutis hoiustatava gaasikoguse vastu. Hiljem saab sama müügiskeemi kasutades tarnida gaasi Poola, Tsehhi ja Austria kaudu omakorda Itaaliasse, kui seal on hinnad kõrged.
«LNG, sõltumata terminali asukohast Baltimaades, jääb kohaliku gaasituru kontekstis torugaasiga konkureerides pikaajaliselt teisejärguliseks, kuna tarbimine isegi koos Soomega on liiga väike, et müüjates huvi äratada,» rääkis Allikson.
Et tõsta LNG konkurentsivõimet võrreldes Venemaa torugaasiga, peaksid riigid tegema sellele kütusele maksusoodustusi, alandades näiteks võimsustasusid LNGst regasifitseeritud gaasile. Eelised muutuvad aga pärast Poola-Leedu gaasiühenduse loomist mõttetuks, sest Poolast tulev gaas on segu näiteks regasifitseeritud LNGst ja Vene päritolu maagaasist.
Gazprom täidab Alliksoni kinnitusel lähiaastatel Balti gaasiturul suhtes olulist rolli, ehkki ettevõte on müünud enamiku oma siin asunud varadest. Kui Eestis ja Leedus kaotavad Gazpromil põhinenud endised monopolid turul oma rolli, siis Lätis annab Gazpromi osalus Latvijas Gāzele konkurentsieelise.
«Ka pikemas perspektiivis on Venemaa gaasitarnetel suur osa meie gaasiturust, kuna praegu katab Gazprom ligi kolmandiku Euroopa gaasivajadusest,» tõdes Allikson. «Maagaasi hind meie piirkonnas sõltub suurimate tarnijate hinnapoliitikast, mis nii praegu kui edaspidi jääb suure tõenäosusega seotuks Euroopa põhiliste gaasiturgude indeksitega, nagu näiteks Gaspool, TTF või NBP. Venemaalt tuleva maagaasi hind on sõltuv ka nafta hinnast.»
Näiteks 220 Energia OÜ pakub oma klientidele võimalust osta maagaasi nii fikseeritud hinnaga kui ka muutuva hinnaga, mis võtab aluseks turuhinna igakuist muutust. Elektriga sarnaste börsipakettide loomine pole seni veel võimalik, kuna pole võrreldavat hinda, mida aluseks võtta.
Balti riikide gaasibörs Get Baltic annab küll turuhinnale orientiiri, kuid toimib erakordselt loiult. Näiteks ei tehtud augustis ja septembris Eesti turupiirkonnas mitte ühtegi tehingut ja hoolimata uutest toodetest on oktoobrikuus tehtud kaks tehingut.
KOMMENTAAR
Klaipėda terminal on osa lahendusest
Eleringi juht Taavi Veskimägi
Elering ootab väga aktiivse ja konkurentsitiheda regionaalse gaasituru tekkimist, mis on mitme tarneahela kaudu seotud globaalse gaasituruga. Praegu Venemaalt tulev gaas peab pidevalt konkureerima Kesk-Euroopa ja LNG maailmaturu hindadega – sellest konkurentsist võidavad tarbijad.
Toimiva konkurentsipõhise Eesti, Läti, Leedu ja Soome ühise gaasituru eeldused on loodud juba olemasolevate või rajatavate gaasi infrastruktuuri projektide realiseerimisel. Poola-Leedu ühendus GIPL ja Klaipėda LNG terminal tagavad regiooni gaasiturul aastas täiendavaid tarneallikaid umbes 6,4 miljardit kuupmeetrit, mis on lähedane kogu regiooni gaasitarbimisele. See lisandub muidugi gaasi tarnele Venemaalt.
Konkreetsed tarneskeemid mõtleb välja juba turg vastavalt sellele, kust on võimalik saada soodsaimat gaasi. Võimalikud tarneskeemid Soomele on nii Klaipėdast kui Poolast. Kuid ka vastupidises suunas Soomest Poolasse. Inčukalnsi hoidlas saab gaasi salvestada ajal, mil hinnad on madalamad. Riigipõhine gaasi hinnaga diskrimineerimine ei ole enam võimalik.