Pärnits uuest alampalgast: väga närune tõus

Ülemiste keskuse pikaaegne juht Guido Pärnits. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Ettevõtja ja Ülemiste keskuse juhi Guido Pärnitsa sõnul on alampalga tõstmine 30 euro võrra 500 euroni väga närune tõus, mis madalapalgaliste elujärge ega Eesti majandust mitte kuidagi paremaks ei muuda. 

«See tõus on liiga väike. Ma olen nende inimestega nõus, kes ütlevad, et peame Eesti ühtehoidmist suurendama ja madala sissetulekuga inimeste palka tunduvalt rohkem tõstma kui praegu,» ütles Pärnits. «Eesti ühiskond peaks olema kordades võrdsem kui ta praegu on.»

Tema sõnul on selge, et kui miinimumpalk kergitatakse 470 eurolt 500 euroni, siis see Eesti majandust kuidagi ei muuda. Lisaks on absurdne, et praegu kasvavad keskmine ja alampalk sisuliselt samas tempos. «Alampalk peaks kindlasti kiiremini tõusma.»

Kuigi mõned ettevõtjad on soovitanud miinimumpalga hoobilt 1000 euroni tõsta, käituks Pärnits veidi leebemalt ja tõstaks alustuseks selle 600 euro peale. «Ettevõtetel ei jääks midagi investeerimata, uksi ei peaks kinni panema, aga inimeste elujärg paraneks rohkem, raha jääks enam kätte,» märkis ta.

Pärnits on arvamusel, et kui ettevõte ei suuda isegi 500 eurot töötajale palka maksta, siis ei peaks ta üleüldse eksisteerima. «Sellise palgaga töö ei ole normaalne töö. On muidugi erandeid sõltuvalt piirkonnast ja sektorist,» ütles mees. «Samas mõtlemine, et makstakse sellest veidikene rohkem pole ka mingi õige mõtlemine.»

Tema sõnul on paljudel Eesti firmadel suured kasumid, aga töötajad saavad väga madalat palka. Paljud suurfirmad maksavad omanikele kopsakaid dividende, aga ehk oleks õigem teenutd kasum töötajate palkadesse suunata, leiab ta. «See tuleks ringiga ühiskonnale tagasi. Inimese tarbiksid rohkem, maksaksid makse rohkem.»

Ühe murekohana tõi Pärnits välja turvameeste palgad. «Need firmad, kes vajavad turvateenust, suudaksid tegelikult palju rohkem maksta, aga see on kuidagi harjumus, et surume hinna nii alla ja ei hakkagi tööjõukuluga end koormama,» rääkis ettevõtja. Enda kohta ütles ta seda, et temal on hea meel, kui näiteks nende kaubanduskeskuse turvafirma ütleb, et nad tõstavad hindu, kuna soovivad turvameeste palka tõsta. «Mul on siis hea meel ja ma ei hakka kohe vaatama odavamat pakkumist või võrdlema seda teiste pakkujatega. Inimeste pealt ei saa kokku hoida,» on ta veendunud.

Kommenteerides kaubandustöötajate – kassapidajate ja teenindajate – madalaid töötasusid, leidis Pärnits, et siin peitub põhjus selles, et Eestis on kauplusi  lihtsalt liiga palju. «Kui käive koonduks väiksemale poepinnale, saaks ka kassapidajale rohkem maksta. Praegu on aga seis selline, et tuleval aastal tuleb jälle 15 suurt toidukauplust. Iga nurga peal on pood juba,» rääkis ta.

Tööandjate ja ametiühingute esindajad allkirjastavad täna leppe alampalga tõstmise kohta uuest aastast 500 euroni.

Leppele kirjutavad kell 12.30 Laulupeo 24 majas alla Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsar ja Ametiühingute Keskliidu esimees Peep Peterson.

Uue kokkuleppe alusel tõuseks 1. jaanuarist tunnitasu alammäär 2,97 euroni tunnis ning kuutasu alammäär täistööajaga töötamise korral 500 euroni. Lisaks lepivad osapooled kokku edasise miinimumpalga tõstmise metoodikas aastani 2022.

Kokkuleppe kohaselt tõuseks töötasu alammäär kahekordses prognoositud tööviljakuse kasvu tempos, kuid mitte kiiremini kui kahekordses reaalse majanduskasvu prognoosist.