Endine tööandjate keskliidu volikogu liige ja mööblifirma AS Standard omanik Enn Veskimägi ütles, et alampalka ei ole vaja kunstlikult 500 euro peale tõsta, kuna ettevõtted maksavad töötajatele nagunii juba rohkem.
Suurettevõtja: alampalka ei ole üldse vaja
/nginx/o/2020/10/26/13435796t1h4758.jpg)
26. oktoober 2017, 10:33
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ausalt öeldes olen aastaid olnud selle põhimõtte vastu, et meil üldse eksisteerib selline asi nagu alampalk. Ma arvan, et see on lihtsalt üks asi, millega ametiühingud saavad pildile tõusta,» ütles suurettevõtja Veskimägi.
Teatavasti allkirjastavad täna ametiühingud ja tööandjad järgmise aasta alampalga kokkuleppe. Selle kohaselt tõuseb alampalk järgmisel aastal 500 euroni.
«Aga see alampalk ei ole mingi imevits, seda ei ole paljudes riikides,» märkis ta. Tema sõnul on see ettevõtte enda viga, kui ta nii madalat palka maksab. Tõenäoliselt on see juba aga igal pool kõrgem. «Võib olla teenindussektor välja arvata.»
Ta rääkis, et Eestis pea kõigis sektoris töökäsi puudu, mis loob tohutu palgasurve ja seeläbi töötajate palka kergitab. «See on nii igas sektoris juba pikemat aega. Seega polegi alampalk enam kohane. Poliitikud ei saa sellest aru lihtsalt,» sõnas tööstur.
Lisaks tõi ta välja, et miinimumpalga tõstmist ei ole vaja, kuna järgmisel aastal tõuseb tulumaksuvaba miinimum nagunii 500 euroni, mis jätab madalat või keskmist palka teenivatele inimestele rohkem raha kätte.
Tööandjate ja ametiühingute esindajad allkirjastavad neljapäeval leppe alampalga tõstmise kohta uuest aastast 500 euroni.
Leppele kirjutavad kell 12.30 Laulupeo 24 majas alla Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsar ja Ametiühingute Keskliidu esimees Peep Peterson.
Uue kokkuleppe alusel tõuseks 1. jaanuarist tunnitasu alammäär 2,97 euroni tunnis ning kuutasu alammäär täistööajaga töötamise korral 500 euroni. Lisaks lepivad osapooled kokku edasise miinimumpalga tõstmise metoodikas aastani 2022.
Kokkuleppe kohaselt tõuseks töötasu alammäär kahekordses prognoositud tööviljakuse kasvu tempos, kuid mitte kiiremini kui kahekordses reaalse majanduskasvu prognoosist.