SEBi juht: Eesti majanduse tänavune kasvutempo on üllatanud kõiki

SEBi juht Allan Parik Foto: Elmo Riig / Sakala

SEB Panga juhatuse esimees Allan Parik märkis pärast panga kolmanda kvartali majandustulemusi avalikustades, et Eesti majanduskasv on olnud üllatuslik. Postimees avaldab Pariku kommentaari alljärgnevalt muutmata kujul.

Eesti majanduse tänavune kasvutempo on üllatanud kõiki. Sisemajanduse kogutoodang suurenes aasta esimeses pooles 5,2 protsenti, mis on võrdväärne 2011. aastaga, kui tegime kiirelt tagasi majanduskriisi ajal kaotatut.

Oluliseks muutuseks majanduses on ka see, et pärast pea kolm aastat kestnud paigalseisu on taastunud kiire inflatsioon. Hinnatõus on aidanud parandada ettevõtete kasumlikkust, kuid asunud piirama majapidamiste tarbimise edasist kasvu.

Hoolimata toiduaine- ja kütusehindade kallinemisest läheb töötaval inimesel endiselt hästi. Keskmine palk on tänavu suurenenud enam kui 6 protsenti ja inimeste säästude kasvutempo pankades kiirenenud isegi üle 9 protsenti.

Innovatsiooni ja välistööjõuta ei saa enam tootmist laiendada

Kiire majanduskasvu ja tugeva tööturu varjuküljeks on aina süvenev tööjõunappus. Eesti tööhõive küündib 67 protsendini, mis on Euroopa üks kõrgemaid näitajaid, kuid sellele vaatamata on täitmata üle 12 000 ametikoha. Et tellimustega hakkama saada, on paljud tootmisettevõtted sunnitud palkama töötajaid väljastpoolt Eestit.

Mitmetes ettevõtetes küündib välistööjõu osakaal seetõttu juba 10-15 protsenti töötajatest. Pidev töökäte puudus sunnib ettevõtteid senisest enam investeerima automatiseerimisse ja digitaliseerimisesse. Ilma innovatsiooni ja võõrtööjõuta on ettevõtete ja seega ka Eesti majanduse kasvuvõimalused aina piiratumad.

Ehitussektor uutes kõrgustes

Head ajad majanduses väljenduvad ka ehitusturul. Väljastatud ehituslubade arv jõuab tänavu kõrgeimale tasemele alates 2007. aastast.

Lisaks tugevale majanduslikule kindlustundele põhjustab seda ka soodne demograafiline olukord, kus esimese kodu ostmise ikka on jõudnud arvukas «laulva revolutsiooni» põlvkond. Samas peame meeles pidama, et mõne aasta pärast ootab meid ees potentsiaalsete koduostjate arvu märkimisväärne kahanemine.

Majanduse pikk vaade teeb murelikuks

Pikk vaade on aina tähtsam ka ettevõtlussektoris. Tänavust majanduskasvu on enim paisutanud suured investeeringud transpordivahenditesse ja hoonetesse. Huvi intellektuaalsete varade ja uue tehnoloogia soetamise vastu on olnud aga pigem tagasihoidlik.

Ettevõtete laenuportfelli aeglasem kasv viitab sellele, et suuremaid investeeringuid ei plaanita teha ka lähitulevikus. Need asjaolud teevad pisut murelikuks: kodumaine nõudlus ja madalamatel tööjõukuludel põhinev eksport ei kanna Eesti majandust igavesti.

Uhkete sõidukite ja moodsate büroohoonete kõrval tasub mõelda küsimustele, mida on võimalik müüa sihtturgudele siis, kui tööjõud on kaks korda kallim või mida peaksime klientidele pakkuma, et viimased oleks valmis selle eest maksma kaks korda kõrgemat hinda.

Asukohast olenemata on oluline innovatsioon, innovatsioon ja innovatsioon

Majanduses on head ajad ja seda aega tuleb kasutada õigete otsuste tegemiseks. Silmapiiril paistavad küsimused, mis vajavad lahendamist juba täna – näiteks milliseid tooteid ja teenuseid suudame me tulevikus eksportida, kui meie kulubaas on kaks korda suurem.

Töökäsi jääb Eestis pigem vähemaks, kui juurde tuleb, seega tuleb investeeringuid teha tegevustesse, mis võimaldaks ettevõtetel palgata pigem vähem, kuid kõrgema lisandväärtusega töötajaid. SEB aitab oma klientidel nendele küsimustele vastuseid leida sellel aastal avatud SEB Innovatsioonikeskuses.

SEB majandustulemused jätkuvalt tugevad

SEB Eesti üksused lõpetasid 2017. aasta kolmanda kvartali 22,9 miljoni euro suuruse kasumiga. 2016. aasta kolmanda kvartali lõpetas SEB 19,5 miljoni euro suuruse kasumiga. SEB tegevustulud ulatusid kolmandas kvartalis 36,8 miljoni euroni (33,2 mln 2016. aasta kolmandas kvartalis) ning tegevuskulud 14,0 miljoni euroni (13,8 mln 2016. aasta kolmandas kvartalis).

Laenukahjumite eraldisi vähendas pank 2017. aasta kolmandas kvartalis 0,2 miljoni euro ulatuses (2016. aasta samal perioodil vähendas pank 0,1 mln euro ulatuses eraldisi).