/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
:format(webp)/nginx/o/2017/05/27/6717119t1h1fb6.jpg)
Eesti Ametiühingute Keskliidu (EAKL) juhi Peep Petersoni hinnangul on Euroopa Liidu (EL) liikmesriikide kokkulepe lähetatud töötajate õiguste osas positiivne, suurendades võrdset kohtlemist ning aitab säilitada Euroopa ühisturgu.
Ametiühingud: lähetatud töötajate kokkulepe suurendab võrdsust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Oleme rõõmsad, et mingigi kokkulepe saavutati. Tuleb saavutada võrdne kohtlemine turugdel, muidu hakkaksid mõned liikmesriigid oma turgusid sulgema,» ütles Peterson BNS-ile, lisades, et kokkulepe on oluline ühisturu säilimiseks.
«Üldsuund on sellele, et peame võrdset kohtlemist juurde tooma. Usume, et Eesti töötaja Soomes on soomlastega võrdne,» lisas Peterson.
Samuti märkis Peterson, et kuivõrd Eestis on tööjõupuudus, siis ei usu ametiühingud, et kokkuleppe tõttu võiksid eestlased tööta jääda. «On mingi arvamus, et iga töökoht on hea, aga meie arust on iga jätkusuutlik töökoht hea,» lisas ta.
Ametiühingute keskliit ei nõustu Petersoni hinnangul tööandjatega, et kokkulepe on Eestile kahjulik. «Tunnustan tööandjaid aususe eest, et nad tunnistavad, et meie konkurentsieelis on odav tööjõud,» sõnas Peterson.
Euroopa Liidu liikmesriikide tööministrid jõudsid esmaspäeva õhtul Luxembourg'is pärast 11 tundi kestnud vaidlusi kompromissile "lähetatud töötajate" õigustes ja kohustustes.
«Ma usun, et me oleme leidnud tasakaalus kompromissi," ütles Eesti tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski, kes juhtis kohtumist. "Meil on väga tugev toetus saavutatud kokkuleppele.»
Ministrite seas üksmeelt siiski polnud. Poola, Ungari, Läti ja Leedu olid vastu. Suurbritannia, Iirimaa ja Horvaatia jäid erapooletuks. Ülejäänud EL-i riigid toetasid kompromissi.
Ajutiselt teise riiki lähetuse korras saadetud töötaja peaks kokkuleppe kohaselt saama oma töö eest sama palga kui vastav kohalik töötaja.
Kõige rohkem oli vaidlusi küsimuses, kui pikk peab olema lähetus, et töötajat hakataks kohtlema samaväärselt kohalike töötajatega. Prantsusmaa ettepanekul langetati ajapiiri kahelt aastalt aastale. Seda perioodi võib aga pikendada pooleteise aastani.
Euroopa Parlament ja liikmesriikide ministrid jätkavad kõnelusi lähetatud töötajate direktiivi lõpliku sõnastuse üle.
Eesti Tööandjate Keskliidu juhi Toomas Tamsare hinnangul kahjustab saavutatud lähetatud töötajate kokkulepe Eesti riigi, ettevõtete ja ka lähetatud töötajate huve.
«Ega see kokkulepe meie nägemusele ei vasta. See on väga tugevasti kaldu lääneriikide poole. Selgelt anti sõnum, et teid siia ei oodata, kuna olete liiga odavad. Teenuste vaba liikumine sai sellega löögi,» ütles Tamsar BNS-ile.
Keskliidu juhi hinnangul vähendab kokulepe Eesti eksportivate ettevõtete konkurentsivõimet ning tõenäoliselt võivad tuhanded lähetatud töötajad ka seetõttu oma tööst ilma jääda. «Eesti majandust see siiski põhja ei vii,» lisas Tamsar.
Lisaks suurenevatele tööjõukuludele on ettevõtetele Tamsari sõnul probleemiks ka välisriikide tööõigusega kursis püsimine ning seetõttu suureneb ettevõtete halduskoormus. «Eesti tööõigus on väga lihtne ja arusaadav, aga näiteks eriti Prantsusmaa oma on väga keeruline,» märkis ta.