Eesti firma kiidab lähetatud töötajate direktiivi: me ei ole enam odava tööjõu maa

Harmeti omanik Toomas Kalev. Foto: Tairo Lutter

Kuigi tööandjate sõnul on Euroopa Liidu lähetatud töötajate direktiiv meie ettevõtjatele kahjulik, leiab Eesti suurim puitmajatootja Harmet, et neile võib see hoopistükis kasulik olla. 

Eile öösel jõudsid Euroopa Liidu tööministrid kokkuleppeni, millega ühtlustatakse liidu sisest tööjõuturgu. See tähendab, et kui Eesti ettevõte läheb Rootsi ehitama ja lähetab sinna oma töötaja, kehtivad talle edaspidi samasugused reeglid ja maksud nagu kohalike firmade töötajatele.

Eesti tööandjad tõttasid ettepanekut hukka mõistma, öeldes, et see on Eesti jaoks halb, kuna muudab meie tööjõudu kallimaks ja vähendab konkurentsivõimet. Puitmajatootja Harmet OÜ üks omanik ja juhatuse liige Toomas Kalev ütles, et nemad on taolist tööjõuturu reeglite ühtlustamist ammu oodanud.

Harmet ekspordib lõviosa moodulmaju just Rootsi turule. Kalevi sõnul ei ole Eesti enam paljuräägitud odava tööjõu riik, mistõttu on seda vale pidada meie ainsaks konkurentsieeliseks. Ta tõi välja, kuidas näiteks Poola majatootjad konkureerivad nendega Skandinaavia turul ja teevad juba tunduvalt odavamaid pakkumisi.

«Kui me vaatame enda näitel, siis see direktiivi muutus on meile isegi kasulik, kuna see puhastab ja korrigeerib turgu. Need, kes lähevad ainult hinnaga püüdma, jäävad kõrvale. Need ei pea ju ainult meie olema,» selgitas Kalev, lisades, et pakkuda tuleb kvaliteetset toodet, siis on nõus tellija ka rohkem kukrut kergitama.

Mis puudutab lähetatud töötajate tingimuste ühtlustamist koduriigi töötajatega, arvab Kalev, et siin peab Harmet leidma tulevikus kombineeritud lahenduse. See tähendab, et mingi osa töötajatest, juhtivtöötajat ja projektijuhid, jäävadki välisriiki tööle ja seal makstakse neile sihtriigi palka. Teine osa aga lähetatakse välisriiki lühemaks perioodiks siis, kui on vaja puitmaja kliendi jaoks kokku panna.

«Meie, puitmajatootjate edu üldehitajate ees on praegu see, et me saame 90 protsenti moodulmajast Eestis valmis teha ja 10 protsenti teeme välisriigis,» selgitas Harmet. Kuna ELi ministrid leppisid kokku, et lähetatud töötaja hakkab sihtriigi seadustele alluma alles pärast 12 kuud, saabki Harmet selle aja jooksul maja kokku panna, pääsedes täiendavatest koormistest.  

«Selles mõttes oleme selleks valmis olnud, et kunagi selline ühtlustamine tuleb. Teine asi on see, et väga suuri erinevusi Rootsi ja Eesti maksusüsteemide vahel nagunii enam ei ole,» lõpetas Kalev.

Euroopa Liidu liikmesriikide tööministrid jõudsid esmaspäeva õhtul pärast 14 tundi kestnud vaidlusi kokkuleppele, kas ja kuidas peaks nn lähetatud töötajate direktiivi muutma. Ministrid leppisid kokku, et võrdse töö eest tuleb maksta võrdset tasu kõigis liiduriikides.

See tähendab seda, et kui näiteks Eesti ettevõte läheb Rootsi ehitama ja lähetab sinna ehitusmehed, peab firma 12 kuu möödudes täitma kõiki Rootsi tööseadusi ehk maksma sama kõrget palka, hüvitama näiteks töötaja transpordi- ja toidukulu ja täitma samas ulatuses bürokraatiat. Praegu sellised piirangud puuduvad ja lähetatud töötajale kehtivad laias laastus kodukohariigi seadused, maksud ja sotsiaalkindlustus.