Tööandjad «Eesti suurimast töövõidust eesistujana»: see on meile kahjulik

Toomas Tamsar. Foto: Toomas Tatar

Eesti Tööandjate Keskliidu juht Toomas Tamsar ütles, et «Eesti eesistumise suurimaks võiduks» peetud Euroopa Liidu lähetatud töötajate direktiivi muutmine on Eesti ettevõtjatele väga halb ja saadab sõnumi, et meid välisturgudele ei oodata. 

Euroopa Liidu liikmesriikide tööministrid jõudsid esmaspäeva õhtul pärast 14 tundi kestnud vaidlusi kokkuleppele, kas ja kuidas peaks nn lähetatud töötajate direktiivi muutma. Ministrid leppisid kokku, et võrdse töö eest tuleb maksta võrdset tasu kõigis liiduriikides.

See tähendab seda, et kui näiteks Eesti ettevõte läheb Rootsi ehitama ja lähetab sinna ehitusmehed, peab firma 12 kuu möödudes täitma kõiki Rootsi tööseadusi, tasuma sealset sotsiaalmaksu ja hüvitama näiteks töötaja transpordi- ja toidukulu. Praegu sellised piirangud puuduvad ja lähetatud töötajale kehtivad Eesti reeglid ja sotsiaalkindlustusmaks.

Seetõttu muutub tulevikus Eesti töötaja kallimaks ja meie ettevõtete konkurentsivõime saab löögi. Vähemalt nii leiab tööandjate huve esindav Toomas Tamsar, kelle sõnul ei ole tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski juhatamisel vastu võetud kokkulepe Eestile hea lahendus. Ta ütles, et see on Lääne-Euroopa riikide poolt läbi surutud protektsionistlik samm, kuidas kaitsta oma koduturgu.

«Euroopa Liidus on kokku lepitud teenuste vaba liikumine, aga sellega sammuga liikumist selgelt vähendatakse. Räägitakse küll solidaarsusest, aga tegelik sõnum on see, kui te olete liiga odavad, siis me ei taha teid siia,» kommenteeris Tamsar. Üks probleem on tema sõnul suurem kulu, kuid teine asi on kasvav bürokraata.

Ta tõi näiteks Prantsusmaa, mis on direktiivi muudatuse eestvedaja olnud. Kui Eesti firma osutab Eesti töötajaga Prantsusmaal teenust, tuleb tal edaspidi hakata lähtuma sealsest tööseadusest, mida «ei mõõdeta paragrahvide, vaid kilode kaupa, kuna sealsed tööseadusraamatud on lihtsalt niivõrd paksud».

«Nii pannakse tee välisfirmade, sealhulgas Eesti omadele, lihtsalt kinni,» ütles Tamsar. Ta hindas, et jutt käib umbes paarist tuhandest Eesti töötajast, kelle töö välismaal võib löögi all olla. Seega kahjustab see tema arvates Eesti ekspordivõimet, samas kui eksport on ainus asi, mis Eestile raha sisse toob. «Selle direktiivi mõju ei ole küll Eesti majandusele laastav, kuid oma mõju on sel välisturgudel tegutsejate jaoks olemas,» märkis tööandjate eestkõneleja.

Mis puudutab Eestisse lähetatud välisriikide töötajaid, siis lähteriigi ettevõtjatel on Tamsari sõnul veidi lihtsam, kuna meie tööseadused ei ole nii keerulised nagu lääneriikides. «Samas ei ole selle mõju meile nii suur, kuna Lääne-Euroopas meie ehitustööjõudu nagunii ju ei tule,» lisas ta.