Ligi: majanduskriis paiskas Euroopa ülisuurtesse võlgadesse

Andrus Karnau
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rahandusminister Jürgen Ligi.
Rahandusminister Jürgen Ligi. Foto: Peeter Langovits.

Rahandusminister Jürgen Ligi märkis teisipäeval parlamendis olnud riigi rahanduspoliitika arutelul, et nii USA kui ka Euroopa Liidu riigid on maksnud majanduskriisi ületamise eest kõrget hinda.

«Nii USA kui ka Euroopa Liidu avaliku sektori võlg suhtena SKTsse on ületanud või ületamas 90 protsendi taset. Mitte kunagi pole valitsussektori võlg suurtes arenenud riikides rahu ajal nii kiiresti ja sellise tasemeni kasvanud,» märkis Ligi.

Ligi sõnul on keeruline hinnata maailma majanduse arengut, kui suurriigid hakkavad piirama võlakoormust.

Ligi kinnitas, et euroliit ja euroala riigid, kuhu selle aasta algusest kuulub ka Eesti, peavad tegema kõik, et taoline kriis ei korduks.

«Eesti on väikseima võla ja eelarvepuudujäägiga riik Euroopa Liidus ning oleme taas üks kõige kiiremini kasvavaid Euroopa Liidu majandusi. Eesti kogemus kriisis käitumisel ja väljumisel saab ja peabki olema üheks näiteks, kuidas europiirkonna liikmesriik peab kohanema muutunud majandusolukorraga. Vastutustundlik, ülejäägile suunatud eelarvepoliitika ning majanduse kohanemisvõime peavad saama normiks kõigis euroala liikmesriikides,» ütles Ligi riigikogu ees.

Ligi kinnitas, et Eesti peamiste majanduspartnerite olukord on hea.

«Saksamaa, Rootsi ja Soome kasv on muljetavaldav, eelarve kindla kontrolli all ning majanduse struktuur üldiselt tasakaalus,» lisas Ligi.

Ligi kritiseeris euroliidu rahanduspoliitikat.

«Vaatamata suhteliselt jõudsale majanduskasvule ei pidanud enamik Euroopa Liidu riikidest vajalikuks koguda reserve, vaid järgisid suhteliselt lodevat eelarvepoliitikat ja kasvatasid riigivõlga,» lausus Ligi.

«Finantssektori kiire areng ning integratsioon ei tulnud üllatusena mitte ainult Eestis, vaid ka Euroopa Liidus. Ligipääs rahastamisele lihtsustus sedavõrd ning piiriülesed grupid ühtsel finantsturul arenesid sellise kiirusega, millele panganduspoliitika ei jõudnud järele. Kiire laenukasv, kerkivad varade hinnad ja tulu otsimisel unustatud riskid – need on peamised märksõnad, mis iseloomustavad kriisieelset poliitikat,» jätkas rahandusminister.

«Riske alahinnati nii valitsustes kui ka erasektoris, mida süvendas suutmatus hinnata ja teadvustada finantsriskide ülekandumist makromajandusse. Tegelik valmisolek kriisihaldamiseks ja lahendamiseks oli nõrk, kuid suhteliselt head aastad varjasid põhimõttelisi probleeme,» iseloomustas Ligi majanduskriisi eelset olukorda Euroopas.

Üleilmne finantskriis puhkes 2008. aasta sügisel, kui pankrotistus investeerimispank Lehman Brothers. Kui juba näis, et hullem on ületatud, puhkes eelmise aasta algul võlakriis. See sai alguse Kreekast, kelle võlausaldajad kahtlesid riigi maksevõimes. Hiljem on löögi all olnud veel ka Portugal, Hispaania ja Iirimaa.
 

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles