Tšehhi tudengineiud panid Junckeri õnnistusel püsti biolagunevate poekottide äri

Tšehhi ettevõtjad Hana Němcová (vasakul) ja Tereza Dvořáková (keskel) kirjeldasid lõppeval nädalal Brüsselis, kuidas Junckeri fondi rahasüst neid aidanud on. Foto: Euroopa Komisjon

Junckeri plaani ehk Euroopa investeerimiskava toel sai Tšehhi neidude Hana Němcová ja Tereza Dvořáková ettevõte Frusack möödunud aasta lõpus laenu, mida pank muidu neile tavatingimustel ei annaks, ja see võimaldas neil laiendada oma äritegevust ka väljaspool Euroopat.

«Ma kunagi ei uskunud neid inimesi, kes ütlesid, et neil on oma ettevõte ja nad töötavad 16 tundi päevas. Nüüd ma usun seda,» ütles üks Frusacki asutajatest Hana Němcová neljapäeval Brüsselis Euroopa ajakirjanikele.

Frusack on mõned aastad tagasi Tšehhi tudengineidude Hana Němcová ja Tereza Dvořáková asutatud ettevõte, mis toodab taaskasutatavaid ja biolagunevaid puu- ja juurviljakotte. «Me olime mõlemad matemaatikatudengid Prahas, kui me selle ideega välja tulime,» kirjeldas Němcová.

Idee tuli tšehhitaridel sellest, et praegu kasutavad inimesed poes käies puu- ja juurviljade pakendamiseks liiga palju ühekordseid kilekotte, tekitades sellega tõsise keskkonnaprobleemi, mida nad oma korduv kasutatavate ja biolagunevast materjalidest poekottidega lahendada tahavad.

Tšehhi ettevõtte uuenduslik puu- ja juurviljade poekott. Allikas: Foto: Frusack

Kuigi ettevõttes endas töötab tänaseks vaid 4 inimest, tegeleb poekottide tootmise kallal üle sadakond inimest. «Koti materjaliks on bioplastik, mille põhikomponendiks on maisitärklis,» rääkis Dvořáková, viidates PLA kiule, mis on selle töötlemise tulemusel saadud ja millest läbipaistvad poekotid tehtud on. Kanga väljatöötamiseks läks neil üle aasta ja siiani on nad ainsad, kes seda materjali kasutavad.

Kuna tegemist on üsna ebatavalise äriideega ja tšehhitarid olid sellega välja tulles alles tudengid, andsid nad endale aru, et sellele rahastamine osutub väga keeruliseks. «Meil läks väga õnneks, sest me leidsime äriingli, kes oli nõus meie äriideesse investeerima,»  kirjeldas Němcová. See oli 2016. aasta märtsis, kui ka ettevõte ametlikult asutati.

Mõned kuud hiljem, juulis 2016 kaasati raha läbi ühisrahastuse, et hakata toodet turul testima ja suurendada tootmismahtu. «See läks meil väga edukalt, me suutsime kogu üle 400 protsendi enam raha, kui me esialgu endale eesmärgiks olime seadnud,» kirjeldas Němcová. Selleks aga, et ettevõttele kiiremat kasvu tagada, hakkasid Němcová ja Dvořáková otsima laenu saamise võimalusi.

Unicrediti pangas said nad teada Euroopa Investeerimisfondi (EIF) laenu võimalusest, mida antakse väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele EFSI garantii alusel. Me saime laenu 380 000 euro ulatuses. Sellest piisas, et me saaks suurendada tootmismahtu ja luua toimiva tarnevõrgustiku,» rääkis Němcová. See toimus napilt aasta tagasi, 2016. aasta detsembris.

Tänu laenule sai Frusack laieneda senise Tšehhi ja Slovakkia turu asemel üle-Euroopaliseks läbi Amazoni müügisüsteemi ja aprillis avatud e-poe. «Vahel tahetakse meil osta isegi suuremas koguses tooteid, kui me sel aja hetkel pakkuda saame - ja see on tõeliselt hämmastav,» märkis Dvořáková. Tulevikus soovib ettevõte jõuda oma tootega ka USA, Kanada ja Austraalia turgudele.

Junckeri plaani ehk EFSI üks peamisi eesmärke on toetada väikese ja keskmise suurusega ettevõtteid üle Euroopa, võimaldades muuhulgas laenu andmist neile, kes neid tavatingimustel ei saaks, või tehes seda soodsamalt, kui pangad muidu teeks.