Jürgen Ligi üritas rahandusminister Tõnistet lolliks teha

Rahandusminister Toomas Tõniste. Foto: Madis Sinivee

Lõppeval nädalal riigikogus toimunud järgmise aasta riigieelarve eelnõu esimesel lugemisel nõudis reformierakondlane Jürgen Ligi rahandusminister Toomas Tõnistelt vastuseid sellistele küsimustele, mis anduks aimu, kui kursis Tõniste üldse rahandusega on.

Tõniste tegi Riigikogus riigieelarve arutelul ettekande ning sellele järgnes nagu ikka küsimuste voor. Muuhulgas vastas Tõniste ka küsimustele eelarve tasakaalu ja majanduskasvu ajal reservide söömise kohta. 

Pärast mitmeid küsimusi ja vastuseid soovis küsida ka Jürgen Ligi. «Huvitav, aga kurb on kuulata teid. Te arvate, et te peate lihtsalt ruumi sõnadega täitma, aga iga teie sõna näitab, et ega te täpselt ei tea, millest te räägite. Ja juhuslikud teadmistekillud tekitavad ikka paraja segapudru,» rääkis Ligi. 

«Proovige defineerida palun, mis asi on struktuurne tasakaal, miks see kasutusele võeti ja kuidas see suhestub erinevate eelarvete tasakaaludega viimase kümne aasta jooksul. Mis tähendus tal on eelmiste eelarvete seisudele ja miks te neid näiteid toote minevikust?»

Tõniste vastas lühidalt, et definitsioone ta siin küll praegu ei plaani rääkima hakata. «Neid saab igaüks ise vaadata, kui ta ei tea neid,» märkis rahandusminister.

Jürgen Ligi aga jätkas: «Tegelikult on päris ehmatav, et te ei suuda defineerida struktuurset tasakaalu ja kõigi oma vastustega tõestate, et te tegelikult ei saa aru, miks selline näitaja on üldse kehtestatud.»

Ligi küsis edasi, kuidas minister defineeriks majanduse jõulise jahutamise, mille kohta Tõniste varem ütles, et selleks ei ole veel õige aeg. «Ja kuidas see suhestub eelarvenõukogu esimehe hinnanguga, et te kallate lõkkesse bensiini? Kas see on see jõuline jahutamine, milleks ei ole veel aeg?» päris Ligi.

Tõniste vastas, et rahandusministeerium eeldab praegu, et Eesti on sisuliselt tasakaalu lähedal ja natuke üle jätkusuutliku taseme.

«Nüüd, tegelikult oleneb sellest potentsiaalist ka eelmiste aastate majandusolukord. Me tegelikult täna ei tea, kus me sellel teel, selle lõigus. Ja võib juhtuda olukord näiteks, et paar aastat hiljem leitakse, et meie potentsiaal oli kõrgem, ehk seda potentsiaali tõstetakse tagantjärgi kõrgemale, st seda, et meil tegelikult struktuurset miinust ei olnudki,» rääkis Tõniste.

Veidi hiljem küsis reformierakondlane Igor Gräzin uuesti, kas minister siiski vastaks oma sõnadega, mis on struktuurne tasakaal. «Nominaalsest positsioonist lahutatakse majanduslik tsüklilisus ja ühekordsed ajutised kulud,» vastas nüüd Tõniste konkreetselt.

Pärast küsimustevooru lõppemist palus Jürgen Ligi sõna ning nentis, et selle eelarve eelnõu üks peamisi probleeme on see, et seda 10 miljardit valitseb inimene, kes ei tea, mida ta räägib, aga ta siiski kogu aeg räägib. 

«Kui ma küsisin ministri käest, et see jutt on nii kummaline, palun defineerige see tasakaal, siis ta ütles, et ei, ta defineerima küll midagi ei hakka. Aga tunni aja pärast, ennäe, defineeris ta väga täpselt vastuses Igor Gräzinile. Ja mis seal salata, IPadid on leiutatud ja vilkad ametnikud istuvad minu arust isegi rõdul, kes spikreid ette annavad. Aga fakt on, et ta ei saa aru, mis reegli tema valitsus on tühistanud ja mida see tegelikult majandusele tähendab,» väitis Ligi.