Eesti tuli Brüsselis korduvalt jutuks - ja mitte üksnes Ülemkogul
20. oktoober 2017, 21:09
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2017/10/20/7236579t1h6b8e.jpg)
Kuigi viimasel kahel päeval on ehk loomulikum, et Eesti nimi kerkib Brüsselis üles peaasjalikult sealtoimuva Ülemkogu ja Eesti eesistumisega, leidis see eile korduvalt mainimist ka seoses Junckeri plaanina tuntud Euroopa Komisjoni investeerimiskavaga ning peaasjalikult sellest enim kasu saanud riikide kontekstis.
«Kui vaadata EFSI (Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi, Junckeri plaani ametlik nimetus - toim) rahastuse osakaalu suhet riikide SKP-sse, siis Eesti on number üks - ehk EFSI vahendite suurim kasutaja,» rääkis eile Brüsselis Euroopa ajakirjanikele Euroopa Komisjoni asepresident ja endine Soome peaminister Jyrki Katainen.
Täna uuendatud andmetel järgnevad Eestile EFSI investeeringu osakaalu järgi riigi SKP-sse Bulgaaria, Portugal, Kreeka, Hispaania, Soome, Leedu, Läti, Itaalia ja Poola. Nagu näha, moodustavad esikümnendi Ida- ja Kesk-Euroopa riigid, Lõuna-Euroopa ning Soome. Viimane ei üllatuslik, arvestades, et Junckeri plaani eestkõneleja ise on Soome endine rahandus- ja peaminister.
Küll aga märkis Katainen, et riigiti on huvi ja teadlikkus Junckeri fondi rahastamisvõimaluste osas väga erinev ning see seletab valdavalt ka edetabeli lõpuosas olevate riikide leiget huvi. «Tavaliselt on riigis, kes kasutab rohkem EFSI vahendeid, selle kohta infot jagav kontaktisik või riigiasutus,» sõnas Euroopa Komisjoni asepresident.
Seda, et Eesti on Junckeri plaani suurim kasusaaja, rõhutas ka Euroopa Investeerimispanga asepresident Ambroise Fayolle, korrates veel üle viis peamist kasusaajat. Just EIPi raha EFSI garantiide alusel ettevõtetele jagataksegi.
«Ma arvan, et kui vaadata seda, et kes on peamised kasusaajad - ja ma ei räägi üldnumbritest, vaid võttes arvesse riikide majanduslikku suurust -, siis ma arvan, et see on oluline, sest koos Euroopa Komisjoniga tahtsime me, et see raha jõuaks ennekõike just nendesse riikidesse, kes seda kõige enam vajavad,» märkis Fayolle.
Investeerimisapanga asepresident rõhutas, et oluline on, et need investeeringud just nendesse piirkondadesse jätkuks. «Iseäranis Euroopa idaosasse,» sõnas Fayolle.
Fayolle tõi esile ka ühe konkreetse Eesti ettevõttesse tehtud investeeringu. EIP-i asepresident rääkis, kuidas Skeletoni superkondensaatorid aitavad muuta senist arusaama energiasalvestusest ja -laadimisest. Detailsemalt sellest, kuidas Brüssel toob Skeletoni välja Junckeri plaani eduloona, loe lähemalt siit.
EFSI toel on tänaseks hetkeks tehtud investeeringuid üle 47 miljardi euro ulatuses ja kokku on Junckeri plaani kaasatud raha 241 miljardi euro väärtuses. 2018. aasta keskpaigaks tahab Katainen kaasata 315 miljardit eurot, millest tal on tänase seisuga kolmveerand juba täidetud.
Vaata juuresolevalt graafikult lähemalt, kui suured kasusaajad on erinevad ELi riigid Junckeri plaanist! Täpseid summasid näed kursoriga graafikul liikudes.