Ei saa väita, et Abenoomikal ei ole mitte mingisugust mõju olnud - viimaste kvartalite jooksul on hakanud Jaapani majanduskasv jälle kiirenema ning pilvede tagant justkui paistab päike. Sellest hoolimata peab Abe tõtt vaatama mitmete hiiglaslike väljakutsetega:
Jaapan on maailma suurima riigivõlaga riik. Õigupoolest on nende võlg ligemale kaks korda suurem kui majandus. Valitsus peab leidma selle võla tasumiseks hulganisti raha, kuid samal ajal tuleb seda aina enam paigutada ka vananeva elanikkonna hoolekande alla.
Abe loodab, et majanduskasv toob sisse rohkem makse. Samuti on ta üritanud makse tõsta, kuid 2014. aasta müügimaks saatis majanduse hoopis langusesse. Pärast seda on ta mitmed plaanitud maksutõusud edasi lükanud.
Õnneks hoiab suurt osa riigivõlast riiklik pank ja mõned teised valitsuse osad. See tähendab, et välislaenajaid on hetkel vähe ja probleem pole kriitiline. Varem või hiljem tuleb sellega aga tegeleda.
Jaapani töötuse tase on küll kadestusväärselt madal ja palju paremas seisus, kui enamustel arenenud riikidel (näiteks Prantsusmaa), kuid selle näiliselt hea näitaja taga peidavad ennast tõsised probleemid.
Palgakasv on üpriski kokku kuivanud ja see hoiab tarbijaid rohkem kulutamast. Kui tarbijad ei kuluta, siis on ettevõtetel raske kasvatada ka oma käivet. Kui käive ei kasva, siis ei taheta eriti ka investeerida ning palkasid tõsta.
Samuti jääb tööealist elanikkonda üha vähemaks, sest üle veerandi Jaapani rahvastikust on juba üle 65 aastased ning see trend aina süveneb.