Miks tahab erasektori tippjuht endale tööandjaks riiki?

Maksu- ja Tolliameti juht Valdur Laid. Foto: Erik Prozes / Postimees

Viimase paari aastaga on kasvanud erasektorist pärit juhtide hulk, kes osalevad riigifirmade või –asutuste juhikonkurssidel.

Lõppeval nädalal alustas Eesti Haigekassa uue juhina tööd Microsoft Eesti endine juht Rain Laane, olles juba mitmes näide viimase paari aasta jooksul, kus pikka aega erasektoris tegutsenud tippjuht asub tööle riigisektorisse. Näiteks mullu jaanuaris istus Tallinna sadama juhi toolile pikalt Eesti suurimat telekomifirmat juhtinud Valdo Kalm, maksuameti juhiks sai sel kevadel rahvusvahelise juhtimiskogemusega Valdur Laid. Kas riik tööandjana on tippjuhtide jaoks varasemast atraktiivsem?

Nii majandusministeerium kui Riigikantselei juures asuva tippjuhtide kompetentsikeskuse juhataja Eve Limbach-Pirn kinnitasid, et tõepoolest on viimasel paaril aastal erasektori taustaga kandidaatide osakaal pigem kasvanud. Limbach-Pirn ütles, et keskmiselt on erasektori taustaga kandidaate umbes pool ning see oleneb väga palju ametikohast - spetsiifilisele ametikohale erasektori juhid kandideerima pigem ei tule.

Palga pärast riigisektorisse ei minda

Limbach-Pirn märkis, et palgaläbirääkimisi peavad ministeeriumid ja tema ei ole õige inimene neid läbirääkimisi hindama. «Aga kindlasti on erasektorist tulevate kandidaatide palgaootus kõrgem, » lisas ta.

Valdo Kalm saab Tallinna Sadama juhina kuus palka 10 000 eurot. Kalm kinnitas, et on oma praeguse motivatsioonipaketiga rahul, aga erinevus erasektoriga on muidugi  suur. «Minu puhul oli eelneva tööandja näol tegemist rahvusvahelise kontserniga ja börsiettevõttega, kus ongi võib olla paremad tingimused kui riigisektor pakkuda saaks,» nentis Kalm. «Aga oluline osa on ka väljakutsel endal.»

Valdur Laidi kuupalk maksuameti juhina on 5800 eurot, mis tähendab kordades väiksemat sissetulekut kui TeliaSonera Soome äriüksuse juhina töötades. Küsimusele palga- ja motivatsioonipaketi osas läbirääkimisvõimaluste kohta riigisektoris vastas Laid, et tööle tulemise tingimused lepitakse alati kahepoolselt kokku ning asjaolu, et tema ja paljud teisedki erasektori taustaga juhid on asunud juhtima erinevaid avaliku sektori asutusi, annab juba ise vastuse. «Aga kui võrrelda erinevaid sektoreid, siis ettevõtluses on võimalused kindlasti mitmekesisemad, » nentis Laid.

Riigisektor annab lisakogemuse

Valdo Kalmu sõnul on tema jaoks kõige olulisem see, et ettevõtte tegevusvaldkond oleks põnev. «Samas teatud eluetapil, kui oled juhina  saavutanud midagi  ja omandanud piisavalt kogemusi, siis tekib tahtmine kaasa aidata oma riigi arengule, » ütles Kalm. «Olen ise juba pikki aastaid olnud merehuviline ja Tallinna Sadama juhi konkursil osalemise võimalus tuli minu jaoks just õigel ajal.»

Kalm rääkis, et arvas enne riigile kuuluva ettevõtte juhi kohale astumist, et erinevus on suur, aga pidi omale üllatuseks tõdema, et see polegi nii.  «Nii erasektoris kui riigisektoris on igal astmel töötajaid, kes on pühendunud ja annavad endast parima ettevõtte arengusse.  Mõlemas sektoris on juhi kohus eelkõige seada ettevõttele visioon, eesmärgid ja motiveerida töötajaid. Mõlemal puhul on tegemist eelkõige inimeste juhtimise ja motiveerimisega, » võrdles Kalm.

Olulisimaks erinevuseks on Kalmu sõnul võib olla see, et riigile kuuluvas ettevõttes on mõnevõrra rohkem bürokraatiat ja tuleb väga täpselt järgida kordasid ja muid regulatiivseid dokumente ning seetõttu võtavad otsustusprotsessid rohkem aega.  «Erasektoris saab selles osas olla paindlikum ja kiirem, » nentis Kalm.

Valdur Laid märkis, et organisatsioonid nii era- kui avalikus sektoris koosnevad inimestest ja juhtimine ei sõltu otseselt sellest, millega organisatsioon täpselt tegeleb. «Seetõttu ma juhtimise puhul ei eristakski nii must-valgelt avalikku sektorit erasektorist, » lausus Laid, lisades, et inimene ei asu tööle abstraktsesse avalikku sektorisse, vaid ta tuleb reeglina ühte konkreetsesse organisatsiooni ja rolli, mis talle oma tegevusala või väljakutse poolest hästi sobib.

«Samamoodi tulin mina maksuametisse, kuna asjade ajalise kokkulangemisega tekkis selline võimalus, ameti mõttesuunad haakusid minu isiklike mõtetega ning siin käsil olevatel tegevustel on ühiskondlikult suur mõju, » rääkis Laid. «Väheoluline ei ole ka see, et minu kokkupuuted maksuameti ja siinsete inimestega jätsid mulje kui hea energiaga ja koostöötavast tiimist»

Laidi sõnul pole era- ja riikliku sektori võrdluses silmapaistvat vahet organisatsiooni ja inimeste juhtimises. «Peamine erinevus on kontekstis, kus organisatsioonid tegutsevad. Kui erasektoris on reeglina väga konkreetsed omaniku ootused, selge fookus ja täpselt etteantud lühiajalised eesmärgid, siis avalikus sektoris on tegutsemisulatus  suurem, mis tähendab, et etteantud strateegilised eesmärgid on laiemad, otsustel on suurem mõju ning seetõttu ka pidev avalikkuse tähelepanu,» rääkis Laid. «Erasektoris on juhtimine jällegi võrdlemisi piirangutevaba, samas kui avalikus sektoris on arusaadavalt rohkem piiranguid ja reeglid rangemad.»

Limbach-Pirn ütles, et kui kandidaadil on rikkalik juhtimiskogemus, olgu see era- või riigisektoris, on see igal juhul väga hinnatud. «Eestis ei ole seatud kvooti selle kohta, kui palju erasektori taustaga inimesi peame näiteks aastas riigisektorisse tööle võtma. Riik ootab tööle juhte, kes on innovaatilised eestvedajad ja tulemustele orienteeritud, » lausus Limbach-Pirn.

Rahandusministeeriumi kantsler Veiko Tali. Foto: Mihkel Maripuu Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

KOMMENTAARID

Rahandusministeeriumi kantsler Veiko Tali:

Erasektori tippjuhtide kaasamisel on tähtis pakkuda põnevaid väljakutseid midagi avalikus sektoris korda teha või saata, näiteks läbi viia struktuurseid ja põhimõttelisi muudatusi asutuste toimimises. Rahandusministeeriumi valitsemisalasse on sel aastal asunud tööle kaks erasektori kogemusega tippjuhti: maksu- ja tolliameti peadirektor Valdur Laid ja Statistikaameti peadirektor Mart Mägi.

Uue ja olulise suunana erasektori kaasamises saab esile tuua Nimetamiskomitee tegevuse, mille kaudu on viimase poole aasta jooksul riigi äriühingute nõukogudesse kaasatud mitmeid tunnustatud erasektori tippjuhte. Eesmärk on tõsta nõukogude  professionaalsust ning kaasata erasektori parimaid kogemusi riigi äriühingute juhtimisse. Siin saaks nimetada mitmeid pikaaegseid ja edukaid juhte, kuid kui nimetada üks, siis näiteks Bo Henriksson, kes valiti Eesti Posti nõukogu esimeheks ning on ühtlasi Parim Juht 2017.

Majandusministeeriumi avalike suhete juht Rasmus Ruuda:

Kandideerijate era- või avaliku sektori kogemus jaotab nad üsna võrdselt pooleks. Viimaste aastate jooksul on kindlasti erasektori taustaga kandidaatide arv kasvanud. Samuti kandideerib üha rohkem inimesi, kelle juhtimiskogemus pärineb nii era- kui avalikust sektorist. See on iseenesest väga hea tendents, kuna mõistmist ja sidusust on ühiskonnas rohkem.

Palgaläbirääkimised ei sõltu sellest, kas inimene tuleb era- või avalikust sektorist, vaid sellest, millised on tema teadmised ja töökogemus ning potentsiaalist ja eesmärkidest, mida ta juhi töös täita suudab. Seadusega on sätestatud ministrite ning kantslerite palgad, millega suhestatakse riigiasutuste juhtide ning asekantslerite palgad ja seetõttu on piirid selgelt paigas. Siiski tuleb ette piiridest väljuvaid erandeid. Tippjuhte motiveerib tihtipeale võimalus anda oma panus Eesti riigi või konkreetse valdkonna heaks. Head näited majandusministeerimi haldusalas on näiteks Erkki Raasuke, Taavi Kotka, Aivo Adamson, Jüri Rass. Lisaks paljud juhid, kes on pärast erasektori karjääri asunud tööle riigiettevõtetesse.