Firmajuhid näevad uuel aastal palgatõuse ja tootmise suurenemist

Kalevi juht Kaido Kaare. Foto: Teet Malsroos/Õhtuleht

Majanduse tervise osas on viimase paari kuu jooksul tulnud järjest häid uudiseid, mis annab ettevõtete juhtidele põhjust järgmiseks aastaks optimistlikumaid eelarveid koostada.

Erinevad analüütikud on tõstnud üksteise järel nii majanduskasvu, palgakasvu kui inflatsiooni prognoose. Samuti on kosunud Eesti peamiste ekspordipartnerite majandus. See kõik koos peaks looma eelduse tootmismahtude ja ekspordiplaanide suurendamiseks.

Kommivabriku Kalevi juhi Kaido Kaare kinnitusel plaanib ettevõte järgmisel aastal suurendada tootmisvõimsust, mis toetaks eksporti. «Loomulikult panustame oma inimestesse. Planeerime nii koolitusi kui palgatõusu ning investeerime töökeskkonda ja –tingimustesse, » rääkis Kaare. «Kui kasvatame tootmismahtu, siis vajame ka lisatöökäsi. Täpsemalt on veel vara rääkida, sest numbrid pole lukus ja esmalt plaanime jagada infot oma töötajatega.»

Atria Eesti juhi Olle Ormi sõnul ei plaani nad oluliselt ekspordile panustada, kuna Eestis kodumaist sealiha ei jätku ja Atria on üks suuremaid sealiha tootjaid Eestis. «Eestimaisuse eest on nõus pisut-pisut juurde maksma ainult eestimaalane,» nentis Orm.

Ormi kinnitusel tuleb lähiaastatel senisest enam investeerida tootmise ja tegevuste automatiseerimisse. «Meie töötajate palgad kasvavad Eesti keskmise palga kasvu tempos, aga ettevõtte palgakulu kokku samas tempos kasvada ei saa, » nentis Orm. «Tiheda konkurentsiga turul tarbija ei võta sellist kasvu vastu.» Ta lisas, et seetõttu tuleb nii töökorralduslikult kui ka investeeringutega tagada sisemise efektiivsuse pidev kasv, mis hoiab palgakulud tervikuna kontrolli all.

Kaare ütles, et majanduse edenemine rõõmustab loomulikult iga ettevõtet, aga keskkonna paranemine iseenesest midagi ei tooda ega müü. «Oleme viimastel aastatel jõudsalt panustanud tootearendusse, investeerinud  seadmetesse, kasvatanud efektiivsust, koolitanud inimesi. Müügitulemused annavad märku, et oleme teinud häid otsuseid, » märkis Kaare.

Kaare sõnul pole Kalevi eesmärgiks ajada eksporditurgude ringi võimalikult laiaks, vaid kasvatada turuosa seal, kus juba kohal ollakse. «Peamised turud Eesti kõrval on lõuna- ja põhjanaabrid, aga pingutame ka Venemaa suunal, » ütles Kaare.

 

Lihaturul kummaline seis

Horm nentis, et Eesti lihaturul valitseb hetkel väga kummaline, raskesti arusaadav ja riske täis olukord. «Statistikaameti andmetel on liha tarbimine inimese kohta Eestis viimasel paaril aastal järsult kasvanud. Koguni üle 10 kilo inimese kohta viimase kahe aasta jooksul. Kusjuures kõige kiiremini kasvav lihaliik on sealiha, » rääkis Orm. «Jaekaubanduses, mille liikumisi mõõdab AC Nielsen, aga liha tarbimise kasv praktiliselt puudub. Koguseliselt jääb aastane kasv protsendi-paari piiridesse, rahaliselt on natuke suurem. Meie jaoks on väga keeruline seletada tohutut vahet, mis valitseb statistikaameti ja jaekaubanduse numbrite vahel. Tundub, et lihaga kauplemine väljaspool kauplusi on plahvatuslikult kasvanud.»

Atria Eesti valdav turg on Ormi sõnul jaekaubandus ja nagu eelnevalt mainitud - nimetatud segment kasvu ei näita. «Kui, siis toimub kerge nihe kallimate toodete tarbimise suunas. Lahtistel turgudel me oma kaubaga ei kauple, » märkis Orm, lisades, et kuna turg tervikuna ei kasva, siis müügi suurendamiseks tuleks suurendada oma turuosa. «Ülimalt tiheda konkurentsiga turul, nagu lihaturg seda on, on nimetatud ülesanne keeruline, » nentis Orm. «Võib arvata, et meie konkurentidest ei kavatse keegi midagi ilma verise võitluseta käes anda.»

Ormi sõnul on väga ettearvamatuks muutunud nende põhitooraine, sealiha, hinnaliikumine. «Eestis möllava seakatku tõttu on sigade arv drastiliselt langenud ning Eesti isevarustuse tase sealihas on arvatavalt alla 75%. Euroopa Liidus tervikuna jätkub sealiha oluline ületootmine, kusjuures ülejääv osa liigub peaasjalikult Hiina suunas, » selgitas ta.

Kardan, et Eestis hinnad lähiajal tõusevad oluliselt, nentis Orm.  «Nii administratiivselt juhitavad kulud nagu kütus, aktsiisid, kaudsed maksud kui ka vabalt kujunevad kulud  nagu tooraine ja palgad kasvavad järsult, » lausus lihatööstuse juht. Tema sõnul ei saa intressid lõpmatuseni nii madalaks jääda. «Arvan, et lähituleviku majanduskasvu mootoriks saabki inflatsioon. Kas inflatsioon ületab majanduskasvu? Raske öelda, » märkis Orm.

Tõnu Palm. Foto: Peeter Langovits Foto: PEETER LANGOVITS/PM/SCANPIX

Nordea Eesti peaanalüütik Tõnu Palm: hea aeg investeerida ja eksporti suurendada

Paranenud globaalne majanduskeskkond soosib kahtlemata täna euroala, sealhulgas Eesti ettevõtete tulude kasvu, mis julgustab investeerima efektiivsuse kõrval näiteks tootearendusse, eksporditurgude laiendamisse ja tööjõu kvalifikatsiooni.  

Mitmed ambitsioonikamad Euroopa ettevõtted laiendavad tegevust kaugematele eksporditurgudele ning neid plaane ei takista tugevam euro. Hiljuti sõlmitud vabakaubandusleping Kanadaga on näide euroala riikide soovist kompenseerida osaliselt Brexitiga seotud eesseisvaid riske laienemisega muudele turgudele.

Eksporditurgude haare on Eesti puhul lähenemas euroala keskmisele, kuid minna on veel pikk tee. Euroala ekspordis on olulisel kohal näiteks kõrge elatustasemega riikidest USA, Šveits, Jaapan, aga ka Lõuna-Korea.

Euroala ettevõtjate kasumimarginaalid on kaupade osas jätkuvalt jõulise surve all, mida avaldavad üha rohkem Aasia eksportöörid. Euroala kaubabilanss on tugevam masinate ja seadmete ning keemiatööstuse valdkonnas. Teisisõnu euroala tootjate konkurentsieelised on seotud ennekõike tootearenduse ning -keerukusega. Eks Eesti ettevõtjad selles suunas samme sea, et tõsta oma brändi väärtust.

Olukorras, kus sisenõudlus veab eesolevatel aastatel jõuliselt kasvu, oleks viga pöörata vähem tähelepanu välistarbijatele. Heade kasvuaastate puhul tasub ikkagi võimalusel riske hajutada, milleks on konkurentsivõime testimine eksporditurgudel.

Eksporditulude kasv jätkab edaspidi senisest pigem mõõdukamas tempos ja suuri positiivseid üllatusi on pigem oodata siseturu valdkonnas nagu näiteks ehitussektoris. Nimelt kiire eksporditulude kasv aasta alguses oli osaliselt seotud globaalsete toormehindade kasvuga, mis edaspidi arenevad pigem aeglasemas tempos. Heaks näiteks on muutlikud metallihinnad, mis näiteks terase puhul on taaskord võtnud suuna otsaga languse suunas. Konservatiivne, kuid laienemisele ja lisandväärtuse kasvule orienteeritud prognoos tundub olevat jätkuvalt hinnas.

Investeeringuteks tundub olevat hea aeg, sest kaubanduspartnerite majanduskasvud on lisaks tempokale kasvule suuremas sünkroonis ning majanduskindlustunne on laiapõhjaline. Kasv ei ole ilma riskideta. Keskpankade rahapoliitika stiimulite eesseisev vähenemine toimub ettevaatlikult ja vastavuses majandusolukorra hinnanguga. Riskide seas domineerivad täna pigem geopoliitilised kriisikolded.