Skandaalne ärimees Aivo Pärn on politsei vana «sõber»

Aivo Pärn (esiplaanil), praegune Arco Vara juht Tarmo Sild ja poliitik Villu Reiljan 2009. aasta mais pistise süüasja kohtuotsust kuulamas. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Eile Tartus vahi alla võetud ettevõtja Aivo Pärn on viimase paarikümne aasta jooksul olnud korduvalt politsei huviorbiidis ning ka süüdi mõistetud seotuses altkäemaksu ja pistise andmisega.

Pärn vahistati kahtlustatuna seotuses Tartu abilinnapeade Artjom Suvorovi ja Valvo Semilarski võimaliku altkäemaksuvõtmisega. Võimalik, et Semilarski kaasus on seotud käimasoleva Tartu linna bussihankega, mille raames Pärn on andnud altkäemaksu. 

Aivo Pärna värvikas minevik ulatub enam kui 20 aasta taha. 1995. aasta juunis kirjeldas Liivimaa Kroonika tollal vaid 27-aastasele Pärnale kuuluva Favora tankla avamist, kus kohal oli ka lai ring Tartu nn kantpäid. Lisaks olid ühe tankla avamisel kohal ka tollane Tartu linnapea Väino Kull ja ülikooli rektor Peeter Tulviste.

Läks aga vaid kolm aastat ja Postimehel oli põhjust kirjutada, kuidas Favora tanklatega seotud firmad on vahetanud nii nime kui omanikku.  Kui 1998. aasta suvel kuulusid kaks tanklatega seotud ettevõtet veel Aivo Pärnale, siis sama aasta novembriks oli saanud omanikuks Pärna juriidilistes küsimustes nõustanud Tõnu Põder.

Endise Favora kontserni koguvõlg Ühispangale oli sel ajal 60 miljonit krooni. Üks nime vahetanud firmadest aga oli neljale Eesti kütusefirmale kokku üle 20 miljoni krooni võlgu. Ehk et kõik märgid viitasid sellele, mis järgnes.

1998. aastal läksid mõlemad Favora tanklatega seotud firmad sisuliselt pankrotti. Favora kaubamärk ja tanklate operaatori õigused kanti üle uutele ettevõtetele ja nii sai lõppkokkuvõttes pärast mitut vaheetappi keti omanikuks taas Aivo Pärn.

2004. aastal pani Pärn Favora tanklad müüki põhjendusega, et kütuseturg on muutunud suurte tegijate mängumaaks. Sel ajal kuulusid Favora Tanklad ASile Tarbus, mille omanikud olid Aivo Pärn, Valter Keis ja Marcel Vichmann. 2005. aasta juunis müüs Pärn Favora kaubamärgi Lõuna-Eesti ettevõttele Johnny. Sama aasta sügisel muutus Tarbus GoBusiks.

Kes teeb, see jõuab

Aivo Pärn oli osaline ka Villu Reiljani pistise süüasjas. 2009. aasta mais mõisteti Pärn süüdi. Süüdistuse järgi lubas Pärn pistise vahendamist tollasele keskkonnaministrile Villu Reiljanile, et saada soodsamalt kätte Tallinnas Rävala 8 asuvat hoonet, mis oli keskkonnaministeeriumi bilansis.

Lisaks sellele jäi kerges joobes Pärn 16. märtsil 2009 pisut pärast keskööd oma BMW roolis Tallinna-Tartu maanteel suure kiiruseületamisega politseile vahele. Pärn sai 15 000 kroonise trahvi ja kaotas juhtimisõiguse kuueks kuuks.

Samal ajal oli Tartu maakohtus Pärnal pooleli kohtuprotsess, kus teda süüdistati  ASi GoBus juhatuse esimehena altkäemaksu ja pistise andmisele kaasaaitamises Valga endisele maavanemale Georg Trašanovile.

2010. aasta märtsis mõistis Tartu maakohus süüdi nii GoBusi kui selle juhatuse liikme Aivo Pärna. Pärn mõisteti süüdi korduvale pistise ja altkäemaksu andmisele kaasaaitamises ning karistati teda kaheaastase tingimisi vangistusega kolmeaastase katseajaga.

Maakohus tunnistas ASi GoBus süüdi korduvas pistise ja altkäemaksu andmises ning karistas teda rahalise karistusega kaks miljonit krooni.

2015. aasta kevadel sattus Pärn taas politsei huviorbiiti. Nimelt alustas Lõuna ringkonnaprokuratuur kriminaalmenetlust 2. aprillil 2015 seoses osaühingu Tarbus Kinnisvara juhatuse liikme Andrei Ostovi politseile tehtud avaldusega.

Ostov väitis oma avalduses, et Pärn omastas 2012. aastal sõlmitud laenulepingute alusel Eesti Bussijaamad OÜ arveldusarvelt kokku 49 800 eurot.  Lõuna ringkonnaprokuratuuri kinnitusel alustati menetlust avaldaja esitatud andmete kontrollimiseks.

Lisaks eelpool nimetatutele on Pärnal olnud politsei ja koostööpartneritega veel  sekeldusi, kõiki neid ei jõua üles lugedagi.

Praegu on Aivo Pärn seotud äriregistris pika rea ettevõtetega, kuid suur osa neist on kas likvideerimisel, pankrotis või kustutamishoiatusega. Mitmel justkui tegutseval ettevõttel on maksuvõlad, majandusaasta aruanded on eelmise aasta kohta esitatud vaid paaril, kuid sisulist majandustegevust neis ettevõtetes ei toimu.