Tagantjärele vaadates oli hanke ajaraam (4 aastat – toim) ebamõistlikult lühikene. Rahanumber, 5 miljonit eurot, oli nii mastaapse projekti elluviimiseks liiga väike.
Pidime tegema kõike võimalikult kiiresti ja odavalt. Riik tellis meilt nö võtmed kätte maja lahenduse, kuigi piltlikult öeldes nad isegi ei teadnud, kas neil on selle jaoks raha ja missugune see maja üleüldse olema peab.
Kokkuvõttes võib öelda, et realiseerusid kõik riskid, mis üldse said realiseeruda: muutusid seadused, projekte tehti kogu aeg ümber, lahkusid olulised võtmetöötajad, rahastus venis, poliitiline surve oli kogu aeg peal.
-Mida see tähendab, et riik ei teadnud, missugust süsteemi nad tahavad?
Infosüsteemi tulevane omanik ehk sotsiaalkindlustusamet (SKA) ei teadnud, mida nad tahavad. Ootasime, et nad panustaksid ja mõtleksid kaasa, aitaksid ideid põrgatada, aga seda ei juhtunud. Neil nappis ka spetsialiste.
Mõnes mõttes võib see olla isegi mõistetav, kuna SKAIS2 eesmärk oli vähendada tööjõudu, automatiseerida protsesse. Sisuliselt pidid meid aitama ametnikud, kes hiljem töö kaotavad. Nende motivatsioon polnud ehk kõrgeim.
Seega meil oli klient, kes ei teadnud oma ärilisi vajadusi. Nad ei olnud absoluutselt valmis nii kiiresti nii suurt süsteemi ellu viima. See oli esimene märk, et asjad pole nii roosilised, kui alguses paistis.
-Esimesed paar aastat arendasite, polnud häda midagi, aga siis läks seis väga hapuks. Mis juhtus?