Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Maakohta kandideerinud arst küsis Soomes kuupalgaks 12500 eurot ja reedeid vabaks

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Kuigi Soomes laiutavad arstide palkade vahel üsna suured käärid, on mõnes kohas arstidel ka ebarealistlikud palgaootused.
Kuigi Soomes laiutavad arstide palkade vahel üsna suured käärid, on mõnes kohas arstidel ka ebarealistlikud palgaootused. Foto: PantherMedia/Scanpix

Kuigi Soomes lendavad perifeeriates töötavad arstid kohale kas või lennukiga, võib peagi nii sealne legendaarne arstide puudus kui ka hea palganumber ajalooks saada, väidab värske Soome Arstide Liidu uuring. See ei välista aga jätkuvalt ebareaalseid palgasoove.

Kuigi suurem arstide puudus on Soome tervisekeskustes viimaste aastatega oluliselt leevendunud, on olukord jätkuvalt halb maakohtades, kus palga osas laiutavad üsna suured käärid, vahendab Taloussanomat. Hiljutise Soome Arstide Liidu tööjõu-uuring väidab, et hoolimata pikast kooliteest ja väljakutseterohkest tööst ei saa kõik arstid õiglast palka. 

Näiteks madalaim on palganumber tervisekeskustes töötavatel arstidel, kellel on alla 3 aasta töökogemust. Nende kuupalk jääb alla 4500 euro. Samas kõrgeim palk, mis samal töökohal töötav arst tavatingimustes saada võib, on vähemalt 7200 eurot. Kui tervisekeskuses töötaval arstil on ette näidata 25-aastane staaž, võib tema palganumber küündida ka 9500 euroni kuus. 

Erapraksise puhul võib näiteks täiskohaga töötervishoiuarsti kuupalk jääda 5300 ja 10 000 euro vahele. Kuhmo erapraksises töötab näiteks 20 arsti, kellest mitte keegi ei tööta piirkonnas endas. Praksise tegevjuhi Kimmo Piiraineni sõnul on vaevlevad nad pidevalt arstide puuduse käes. Näiteks nende taastusraviarst lendab iga kahe nädala tagant Helsingist kohale.

Piirainen räägib, kuidas ta otsis septembris üht töötervishoiuarsti Vuokatti piirkonda. Kuulutust jagati kõigis võimalikes kanalites. «Ainult üks sooviavaldus tuli. Palgasoov oli 12 500 eurot, reeded vabad ja ainult 7,5-tunnise tööpäeva eest!» kirjeldas ta.

Piiraineni sõnul saaks sellist palka saada ainult väga pika töökogemuse tervisekeskuses töötav arst, kes läheneb pensionile, ja siiski oleks sinna summasse juba kõik lisatasud sisse arvestatud. Ta on kuulnud ka, et algajate arstide palgasoovid algavad 8000 kuni 9000 eurost. Piiraineni sõnul on selline palgasumma mõeldav väga tõsise arstide puuduse korral ja sedagi ainult ajutiselt.

Need muidugi on äärmuslikud näited. Surve arstide töötasu osas väheneb aasta-aastalt, kuna järjest rohkem kohti saab täidetud ja järjest vähem on uusi arste vaja. Soome arstide liidu uuringute juhi Jukka Vänskä sõnul on Soomes küll piirkondi - valdavalt maakohti -, kus arstide puudus on siiski tõsine probleem, kuid suuremas plaanis on probleem oluliselt väiksemaks jäänud.

Arstide liidu enda hinnangul võib peagi Soomet oodata ka tervisetöötajate ülepakkumine, arvestades suuri riiklikke koolitustellimusi. Küll aga ei nõustu selle hinnanguga Soome töö- ja majandusministeeriumi tööalade uuring, mis väidab, et arstide puudus siiski süveneb tulevikus.

Selle uuringu põhjal on Soomes üsna suuri piirkondi, kus on puudu ka üldarstidest. Ka ei saa arstide rohkusega hiilata pealinna Helsingi piirkond, kus elanike arv järjest kasvab.

Olgu mainitud, et värskelt avalikustatud Tervise Arengu Instituudi tervishoiutöötajate palgastatistika kohaselt oli Eesti arstide keskmine brutokuupalk koos lisatasudega tänavu märtsis 2537 eurot, kasvades aastaga 2,7 protsenti.

Tagasi üles