Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/07/05/1875340t1hd066.jpg)
/nginx/o/2016/09/15/5838807t1h8c98.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/10/17/7227357t1h20b1.jpg)
Poolteist aastat tagasi pankadele sõja kuulutanud pensioniühistu Tuleva on järgmiseks võtnud sihikule teise samba pensioni väljamaksmise süsteemi.
Tuleva heitis toona pankadele ette pensionifondide liiga suurt valitsemistasu ja liiga väikest tootlust. Tuleva asutajad kirjutasid sotsiaal- ja trükimeedias, kuidas pangad röövivad meie pensionivara ja pakuvad vastu kehva toodet. Kevadel tuli Tuleva ise välja kahe pensionifondiga, millel on praeguseks kokku üle 5000 investori.
Nüüd annab Tuleva tuld teise samba pensioni väljamaksmise süsteemi pihta. Pensioniühistu on alustanud kampaaniat kõlava nimega «Uue eakuse ettepanek», millega kogutakse allkirju pensionisamba väljamaksmise reformimiseks.
«Eestil on probleem. Kui me ei taha oma täiskasvanuelu teises pooles järgmistele koormaks saada, peame säästma rohkem, investeerima tootlikumalt ja kasutama kogutud raha palju targemalt kui täna,» alustab Tuleva üleskutset.
Tuleva juhi Tõnu Peki sõnul on ettepanekute toetamiseks kogutud juba üle 1800 allkirja.
Kindlustusseltside juht Mart Jesse nimetab aga Tuleva kampaaniat palaganiks.
«Allkirjade kogumine on palagan sõna otseses mõttes,» kommenteerid Jesse Tuleva pressiteadet Äripäevale. Jesse ei mõistnud, miks pidi teema nii suure käraga päevakorrale tõstma, sest rahandusministeerium juba tegeleb pensioni väljamaksmise süsteemi muutmisega – suuresti Tuleva ettepanekust lähtudes.
Tuleva väidab, et kui näiteks Eestis ja Rootsis jääb pensionile kaks sama palju pensionivara kogunud inimest, saab Rootsi pensionär teisest sambast iga kuu 30–60 protsenti suurema väljamakse kui Eesti pensionär.
«Kogutud rahast pigistab meie süsteem väga vähe välja, rootslased saavad 30–60 protsenti rohkem,» ütles Pekk Postimehele. Probleemi ei lahenda tema sõnul ka raha juurde panemine ehk sissemakseprotsendi suurendamine.
Tuleva meelest ei aita muu kui pensioni väljamaksmise süsteemi reformimine. Tõnu Pekil on pakkuda kaks lahendust.
«Esmalt on võimalus minna Suurbritannia ja täieliku otsustusvabaduse teed, nii et inimene ise otsustab pensioniea saabudes, kas tahab kogu summa välja võtta või saada kuumakseid,» selgitas Pekk. «Suurbritannias said pensionile jääjad õiguse hakata kogumispensioni raha vabalt kasutama 2015. aastast,» lisas ta.
Teise võimalusena pakub Tuleva Rootsi teed, nii et riik vastutab pensioni väljamaksete eest. Ehkki avalikult ei soovi Tuleva sellest rääkida, eelistab pensioniühistu Postimehe teada just seda varianti.
Tõnu Peki hinnangul on mõlemad valikud paremad kui praegune Eesti süsteem. «On selge, et kindlustusfirmad ei suuda tagada süsteemi jätkusuutlikkust,» toonitas Pekk.
Avalikus kirjas osutab Tuleva põhiseaduses sätestatule, et igal inimesel on õigus oma vara vabalt käsutada.
«Seadusega tuleb pensionivara kasutamist piirata nii vähe kui võimalik ja nii palju kui vajalik, et eakate inimeste toimetulek ei seaks riski alla riigieelarve tasakaalu ega saaks koormaks tulevastele põlvedele,» kirjutab pensioniühistu.
Pensioniühistu palus õiguskantsler Ülle Madisel kontrollida, kas inimestele seatud piirangud oma pensionivara kasutamisel rikuvad omandipõhiõigust. Õiguskantsler vastas, et need pole põhiseadusega ilmselges vastuolus.
«Rootsi pensionisüsteemi 2016. aasta aruande andmetel maksis Rootsi tüüpilisele 65-aastasele pensionile jääjale tema teisest sambast (premium pension) 6,3 protsenti aastas pensioniks ning selle pensioni eeldatav kasv oli kolm protsenti aastas. Eestis on pensionikeskus.ee andmetel võimalik sama vanal inimesel saada pensioniks 5,2 protsenti kogutud summast aastas ning selle suurus ei kasva,» toob Tuleva näite.
Rahandusministeeriumi kindlustuspoliitika osakonna spetsialistide sõnul pole kahe süsteemi võrdlemine Tuleva kombel päris õige.
«Eestis on kõik pensionide väljamaksmise lepingud siiani olnud garanteeritud intressimääraga, mis tähendab, et inimesel mitte mingisugust riski ei ole ning kokkulepitud pensionimakse saab ta igal juhul elu lõpuni,» selgitas rahandusministeeriumi kindlustuspoliitika osakonna nõunik Kertu Fedotov.
Rootsis on lubatud sõlmida kahte tüüpi lepinguid. Nii nagu Eestis, on ka Rootsis garanteeritud intressimääraga lepingud, aga 90 protsenti valib investeerimisriskiga lepingu, mis tähendab, et pensioni makstakse küll elu lõpuni, aga vara investeerimine pensionifondides jätkub ja pensioni suurus sõltub sellest, kuidas neil fondidel läheb.
«Eestis teise samba pensioni väljamaksetel seda tüüpi lepinguid praegu ei ole, aga suvel riigikogus vastu võtud seadusemuudatus lubab alates uuest aastast pakkuda ka seda tüüpi lepingut,» selgitas Fedotov. «Siis tekib ka meil valikuvõimalus – kes on valmis võtma investeerimisriski enda kanda, saab sõlmida lepingu, millega tal on lootus saada suuremat tulu, aga sellega kaasneb risk. Neile, kes on konservatiivsemad ja tahavad kindla suurusega kindlat pensioni, jääb garanteeritud intressimääraga leping.»
Fedotovi hinnangul ei ole õige väita, et Rootsi süsteem on Eesti omast efektiivsem. Rahandusministeeriumi ametnike arvutuste järgi on garanteeritud kuupension Eestis umbes 35 protsenti suurem kui Rootsis ja keskmise oodatava elueaga pensionäri kogupension Eestis umbes 25 protsenti suurem kui Rootsis.
Rootsis on enamik lepinguid sõlmitud just investeerimisriskiga lepingutena ja nagu öeldud, saab Eestis investeerimisriskiga lepinguid sõlmima hakata uuel aastal. Tegemist on lepingutega, mille alusel makstakse pensioni inimese elu lõpuni, kuid millega pensioniks kogutud raha investeeritakse pensionifondides edasi ja pensioni suurus sõltub sellest, milline on fondi investeerimistulemus.
Kui võrrelda investeerimisriskiga lepingute alusvaraks olevate fondide keskmist ajaloolist tootlust, oleks rahandusministeeriumi hinnangul sellele vastav kuupension Eestis pisut suurem kui Rootsis. Et rootslased elavad kauem, saaksid nemad oma eluajal pensionina kokku siiski pisut suurema summa kui eestlased.
«Me kuidagi ei saa nõustuda väitega, et Eesti teise samba pensioni väljamaksmise lahendus on ebaefektiivne ja annab Eesti inimestele 30–60 protsenti väiksema pensioni kui Rootsis. Tegelikult on pensionid üsna samal tasemel,» leiab Fedotov.
Ühe teise samba väljamaksja, elukindlustusfirma Compensa Life Vienna Insurance Groupi müügi- ja kliendihaldusjuht Merle Kollom ütles, et tema meelest ei ole teine sammas inimese isiklik vara, vaid riigi pensionisüsteemi osa. «Kellelgi ei tule mõtet nõuda õigust esimesse sambasse kogutu üle ise otsustada või seda pärida, kuigi ka seda osa on ju võimalik igale inimesele välja arvutada,» toonitas Kollom.
Ka rahandusministeerium on seisukohal, et teine sammas kuulub esimese samba juurde, sest riik otsustas anda osa sotsiaalmaksust erasektorisse, et maandada veidi demograafilist, poliitilist ja muid riske.
Kertu Fedotovi sõnul on Suurbritannia teise samba pension hoopis tööandja pension, aga meil on tööandjapension kolmanda samba osa, mille väljamaksmisel piiranguid ei ole.
«Võiks öelda ka vastupidi, et Eestis on kogu aeg nii olnud, aga britid on jõudnud oma tööandjapensioniga alles praegu sellesse seisu, et ei nõua enam selle raha väljamaksmist osadena elu jooksul,» ütles Fedotov. «Kokkuvõttes on küsimus ikkagi selles, et ka neil on see raha esimesele pensionile lisaks. Vahe on vaid selles, et nende esimene sammas on sama suur nagu meie esimene ja teine sammas kokku.» Absoluutväärtuses on see kaks korda suurem kui meie keskmine pension kokku. Nende pensionäri baassissetulek on suur ning lisapensioniga toimimiseks vabaduse andmine seega lihtsam.
Praegu käib riigikogus arutelu mitme ettepaneku üle teise samba väljamaksmise süsteemi muutmiseks. Rahandusministeerium koostab mõjuanalüüsi, mis esitatakse peagi riigikogu rahanduskomisjonile.
LISA
Tuleva eksitas õiguskantsleri nimel
22. märtsil saatis Tuleva välja pressiteate pealkirjaga «Õiguskantsler: teise samba paindlikkust tuleks suurendada kindlustusfirmade kasumi arvel».
Nimelt oli Tuleva palunud õiguskantsler Ülle Madisel kontrollida, kas Eesti inimestele seatud piirangud oma pensionivara kasutamisel rikuvad omandipõhiõigust. Tuleva vahendas õiguskantsleri vastust nii, et inimestele seatud piirangud pensionivara kasutamisele pole põhiseadusega ilmselges vastuolus, aga riigikogu peab otsima lahendusi pensioni teise samba kitsaskohtadele, suurendades väljamaksete paindlikkust kindlustusfirmade kasumi arvel.
Seepeale palus kindlustusfirmade liit oktoobri alguses Ülle Madisel täpsustada, mida õiguskantsler kindlustusfirma kasumi arvel paindlikkuse suurendamise all silmas pidas. Õiguskantsler vastas, et Tuleva oli kasutanud põhiseadusliku institutsiooni vastust kontekstita ja turunduslikel eesmärkidel.
«Kahjuks on ärikonkurentsist või muudest põhjustest tulenevalt mõnd lauset, täpsemalt süsteemi paindlikkuse seostamist kindlustusandjate ärikasumiga, kasutatud kontekstiväliselt turunduslikel eesmärkidel. Üks pakutud teema ja küsimus muudeti väiteks ja seda püüti esitleda õiguskantsleri seisukohana,» kirjutas Ülle Madise liidule saadetud vastuses. «Õiguskantsler hindab normide põhiseaduspärasust, mitte nende maailmavaatelist või ärilist kasulikkust. Seepärast eksitati nõnda toimides avalikkust,» lisas ta.
Tuleva juht Tõnu Pekk sõnas, et õiguskantsler ei ole nende nimetatud pressiteate aadressil etteheiteid teinud.
«Nimetatud pressiteate saatsime õiguskantsleri büroole teadmiseks enne avaldamist ning palusime ka luba õiguskantsleri pilti selle juures kasutada, mille me ka saime,» toonitas Pekk.