Euroopa Komisjon käib sel nädalal välja mehhanismi ajutiste piirikontrollide ennistamiseks Euroopa Liidus, isoleerimaks ebaseaduslike migrantidega üle ujutatud liikmesriike.
Brüssel plaanib migrandikindlaid piire
Liigutus peaks lahendama mure, et auklike piiridega «ääreriigid» õõnestavad 1955. aastast kehtima hakanud Schengeni lepet, mille alusel enamike ELi riikide vahelt passikontrollid ära kaotati.
Brüsseli ettepanek on ilmselt inspireeritud Prantsuse presidendi Nicolas Sarkozy ja Itaalia peaministri Silvio Berlusconi möödunud nädalasest üleskutsest leida viis, kuidas inimeste vaba liikumist eriolukordades piirata.
Kahe liidri kohtumise tingis tüli 25 000 tuneeslase pärast, kes on üritanud Põhja-Aafrika rahutuste kontekstis Itaalia kaudu Prantsusmaale tulla.
Prantsusmaa väidab, et nimetatud tuneeslastel ei ole õigust ELis ringi rännata.
Komisjon kavatseb aga kindlasti rõhutada, et piirikontrollid tohiks taastada vaid viimases hädas, piiratud ajaks ja «üksnes tõeliselt kriitilistes olukordades», kui mõne riigi läbikukkumine Schengeni-sisese migratsiooni kontrollimisel on tõendatud.
Ettepaneku taustafooni moodustab immigrantide-vastaste populistlike parteide tõus Euroopas, kaasa arvatud Prantsusmaal, kus paremäärmuslik Rahvusrinne arvamusküsitluste valguses ilma teeb.
Hollandis aga on vähemusvalitsus koalitsioonis Geert Wildersi islamivastase parteiga.
Mõned populistid on väljendanud oma vastumeelsust ka tööjõu vabale liikumisele bloki piires.
Ilmselt puudutab passikontrollide ajutine taastamine eelkõige Kreekat, mille ühine piir Türgiga on viimase kahe aasta jooksul Schengeni alale pürgivate illegaalide seas väga populaarseks «sissetungikohaks» muutunud. Olukord on nii halb, et Brüssel on pidanud piiri valvamise osaliselt üle võtma.
Samas kinnitavad ametnikud, et Prantsuse-Itaalia tüli sarnaste olukordade puhul uus mehhanism siiski ei rakenduks, kuna tegemist ei ole piisavalt märkimisväärse migrantide hulgaga.
Brüssel on mures, et Prantsusmaa energiline tegevus Itaalia piiril võrdub keelustatud piirikontrollide taastamisega – mida Pariis aga eitab.
ELi ametnike sõnutsi saadab komisjon sel nädalal Prantsuse võimudele ametliku kirja, nõudes piiriala valvamise ulatuse ja meetodite kohta selgitusi. Luubi alla võetakse ka Itaalia käitumine antud olukorras.
Copyright The Financial Times Limited 2011.