ÜLEVAADE: kes võidab, kes kaotab enim euroraha pärast 2020. aastat?

Eesti on saanud ajavahemikuks 2004-2020 pea 12 miljardit eurot euroraha. Foto: Pm

Linna ühistranspordi sulgenud üldstreigi, Kataloonia piirkonna tuleviku arutelude ja vastuoluliste Brexiti läbirääkimiste foonil analüüsiti möödunud nädalal Brüsselis senist euroraha kasutust ja räägiti tulevikust. Halbadeks uudisteks peavad end valmis panema põllumehed, kergemalt võivad aga hingata teadus- ja transporditöötajad.

«Asjad liiguvad paremuse poole, aga kõigis Euroopa riikides ja piirkondades on veel vaja palju tööd teha,» rääkis nädal aega tagasi Brüsselis pressikonverentsil ajakirjanikele Euroopa Komisjoni regionaalpoliitika volinik Corina Creţu.

Värskeimat, järjekorras seitsmendat ühtekuuluvuspoliitika aruannet tutvustades märkis volinik, et kuigi ebavõrdsus liidu eri piirkondade vahel on hakanud pärast 2015. aastat taas vähenema, elavad paljud ELi kodanikud endiselt piirkondades, kus SKT on praegu väiksem kui enne viimast majanduskriisi. «Meil on palju ebavõrdsust, ja mitte ainult riikide, vaid ka ühe riigi eri piirkondade vahel,» nentis ta.