Arendaja sünge pilt ehitussektorist: kägista või poo üles, aga maja valmis ei saa

Pilt on illustratiivne. Foto: Liis Treimann

Laia haardega kinnisvarafirma Capital Mill OÜ juhi Igor Mölderi sõnul on Eestis järjest raskem midagi arendada, kuna ehitushinnad on ropult kallid, aga töö tihti viletsa kvaliteediga ega saa õigeks ajaks valmis. 

Eile toimunud Eesti Kinnisvarafirmade Liidu konverentsil arutasid ehitajad ja arendajad kirglikult teemal «Kuhu liigub ehitushind?». Paneelis osalenud Igor Mölder oli veendunud, et ehitushinnad on kõvasti tõusnud ning tõusevad ka tulevikus ja mitte vähe. Murelikuks tegi teda ka see, et hinna ja kvaliteedi suhe aina halveneb.

«Kuna meil on töötajatest puudu, võetakse ehitusele neid inimesi, kes ei oska müüri laduda ega pahteldada. Nad ei oska mitte s*****i teha. Päeva lõpuks saad toote, mille kvaliteet on väga kehv, aga mille ehitamise hind on ülikõrge,» rääkis Mölder.

Ta tõi oma ettevõtte varal näite: Capital Mill tegi kevadel konkursi elamuarenduse ehitaja leidmiseks, kuhu laekus kuus pakkumist. Paraku aga lepinguni ei jõutud ja kolme kuu pärast tehti uus konkurss. Selleks ajaks oli pakkuja juba 7 protsenti hinda tõstnud. «Kui ma natukenegi viivitama jään, tabab kohe hinnatõus,» muretses arendaja. 

«Kõik betoonitehased on tellimusi täis. Kui tahad midagi tellida, tuleb pool aastat oodata. Igasugune ärimees kasutab seda ära: kui tahad kiiremini, maksa lihtsalt rohkem,» kirjeldas Mölder. Tema sõnul on arendajatel küllaltki raske, mistõttu kuskilt tuleb järgi anda: vähendada kasumeid või jätta objekt üldse tegemata.

Alltöövõtjad ruulivad turgu

Ta tõi mängu ka riiklikud investeeringud teedesse, raudteedesse ja elamuehitusse, mis järgmistel aastatel käima lähevad. «Täna riik toimetab tagurpidi nagu tihtipeale ikka. Siis kui on halvad ajad, pole riiki olemas, ja kui on head ajad, siis pumpavad investeeringuid veelgi peale.» Erafirmade jaoks tähendab see aga seda, et kui riik sekkub jõuliselt turule, jääb neil ressurssi vähemaks ja hinnad, nii tööjõud kui ka materjalid, lähevad veelgi kallimaks.

Eraldi rõhutas Mölder lokkavat tööjõupuudust. «Oleme tuhandeid inimesi sisse toonud, aga ikka jääb võõrtööjõust väheks. Pole lihtsalt ehitajaid. Nüüd riik võimendab seda probeemi veelgi ja varsti oleme jälle suure kriisi ees,» rääkis Mölder.

Kuigi Mölder kritiseeris kõrgeid ehitushindu, ei sooviks ta ise ehitaja nahas siiski olla. Tema hinnangul on probleem selles, et ehitajad, peamiselt peatöövõtjad ehitavad objektil tavaliselt fikseeritud hinna eest. Aga kui objekt venib pikemaks ja turuolukord vahepeal muutub, näiteks hinnad tõusevad nagu praegu, saavad võimu alltöövõtjad, kes hakkavad hinda kauplema.

«Väiksele ehitusfirmale tehakse mujalt kaks korda parem pakkumine. Nii tekibki olukord, kus peatöövõtja jääb alltvõtjatest ilma ja siis jookseb ringi ja otsib, keda võtta.» Sealt hargneb tema sõnul järgmine probleem, et mõned ehitajad ei saa tööga hakkama. «Mitte sellepärast, et poleks kompetentsi, vaid seetõttu, et pole töötajaid. Sa võid nad kasvõi üles puua või ära kägistada, aga seda protsessi pole võimalik kiirendada. Töötajaid lihtsalt pole.»

Kolm neljandikku ehitajatest võib ümbrikupalka maksta

Eesti ühe suurima ehitusfirma Nordecon tütarfirma NOBE juht Mait Rõõmusaar oponeeris Mölderile ja ütles, et ehitushinnad ei ole Eestis tegelikult väga palju tõusnud. Tema sõnul tõusid hinnad vaid eelmise buumi ajal, aastatel 2006-2007. Ta tõi näite oma firmast, kus nende töötajate palgad jõudsid alles nüüd buumiaegsele tasemele – 2000 eurot brutos töötaja kohta. Seetõttu ei saa rääkida suurest tööjõukulude kasvust.

Talle sekundeeris ehitusfirma Combicon juhatuse liige Kaupo Koitla, kes arvas, et praegu on buum vaid Tallinna korteriturul. Seevastu Ida-Virumaa ehitusmahud on tema sõnul alates 2012. aastast neli korda vähenenud. Siiski oli ta nõus, et põhiline ehitushinna tõus tuleb kalli tööjõu pealt. «Materjalid ei suuda hinda nii palju kergitada. Ehitushinand tõusevad keskmiselt kuskil 3-4 protsenti,» selgitas ta.

Paneeldiskussioonis tuli teemaks ka ehitussektoris ümbrikupalkade maksmine. Maksuameti hinnangul läheb veerand ehitusvaldkonna käibest firmadele, mis maksavad töötasu mustalt. Mait Rõõmusaar aga arvas, et maksuamet alahindab probleemi ja ümbrikupalka makstakse veelgi rohkem.

«Eestis on neid töömehi, kes saavad ametlikult tunnis üle 6 euro puhtalt kätte vaid 24 protsenti. Minu veendumuses on see kriitiline piir, millest allapoole töömehed ei tööta. Järelikult 75 protsenti sektorist on varimajandus,» pakkus ehitusfirma juht.

Teine mure on aga see, et Eestis töötab tema sõnul umbes 1000 illegaalset võõramaalast, kes on toodud siia turismiviisadega Ukrainast või Valgevenest. «Ma ei saa väita, et need meie objektil oleksid. Meil, peatöövõtjatel, seda süüd ei lasu,» märkis Rõõmusaar.

Samas on maksuamet varem öelnud, et kogu vastutust ei saa vaid alltöövõtjate kraesse lükata, kuna ehitusleping on ikkagi peatöövõtjate ja alltöövõtjate omavaheline kompromiss, kus vastutavad mõlemad pooled. Tihti puudub suurel ehitusfirmal huvi selle vastu, mis tema objekti ehitusplatsil toimub, on maksuamet öelnud.