/nginx/o/2017/03/20/6474963t1hfa07.jpg)
/nginx/o/2017/10/13/7206821t1h92d0.png)
Richard Bransonile kuuluv Virgin Group ostis senimaani avaldamata suurusega osaluse idufirmas Hyperloop One, mis ehitab 2013. aastal Elon Muski poolt välja mõeldud vaakumtunnelitel põhinevat transpordisüsteemi.
Richard Branson ostis Hyperloop One'i (3)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tehingu detaile ei avaldatud, kuid Virgini osalus on ettevõttes niivõrd suur, et Hyperloop One nimetati ümber Virgin Hyperloop One'iks. See võib omakorda tähendada aga enamusosalust.
/nginx/o/2017/10/13/7206905t1he663.png)
«Pärast sellel suvel Nevada katsetustunneli külastamist olen ma veendunud, et see tehnoloogia muudab transpordi nägu igaveseks ja lõikab drastiliselt reisimiseks kuluvaid aegu,» ütles Branson Virgini pressiteates. Branson ise liitub ettevõtete vahelise kokkuleppe järgi ka Hyperloop One'i juhatusega.
«Kombinatsioon meie tehnoloogiast ja Virgini ekspertiisist transpordivaldkonnas kiirendab meie seniseid plaane hyperloop'i reaalsuseks muutmisel,» kommenteeris Hyperloop One'i kaasasutaja Josh Giegel oma ettevõtte pressiteates.
Virgin on varem investeerinud raudtee ettevõtetesse, kruiisilaevandusse, lennundusse ja isegi kosmoseturismi.
Los Angeleses baseeruvat Hyperloop One'i on senimaani juhtinud Ränioru riskikapitalist Shervin Pishevar, kes oli muuhulgas üks esimesi Uberisse intesteerijaid. Tema käe all on ettevõte viinud läbi kaks edukat katsetust, millest mõlemad leidsid aset sellel suvel. Teises katsetuses suutis hyperloop'i kapsel koguda 500 meetri pikkuses vaakumtorus 308 kilomeetrise tunnikiiruse. Eesmärgiks on jõuda aga 1046 kilomeetrini tunnis.
Idufirma viib hetkel läbi teostatavus-ja tasuvusanalüüse Soomes ja Dubais, kuid peab konkureerima ka mitmete teiste samale tehnoloogiale panustavate ettevõtetega, kelle hulgas on näiteks Hyperloop Transportation Technologies (HTT) ja tehnoloogiale aluse pannud Elon Muski ettevõte The Boring Company. HTT plaanib oma esimese tunneli ehitada Lõuna-Koreasse ning TBC enda oma Washingtoni ja New Yorgi vahele.
Sellegi poolest on Hyperloop One'il kõigi oma konkurentide ees hetkel eelis, sest neil on reaalselt töötav katsetustunnel.
Tehnoloogia ise kujutab endast magnetitel hõljuvaid elektriajamiga kapsleid, mis liiguvad vaakumtunnelites ülisuurtel kiirustel. Ideega tuli 2013. aastal lagedale miljardärist leiutaja Elon Musk, kes andis selle vabakasutusse.
Hyperloop One on sõlminud ühiste kavatsuste lepingu Eesti peaministri Jüri Ratasega, eesmärgiga teha koostööd Tallinn-Helsingi tunneli projektis. Ratas on öelnud, et leping on «üsnagi sümboolne, kus Eesti väljendab oma valmisolekut koostööks». Tallinnat on sellel aastal väisanud ka Hyperloop One'i asepresident Alan James, kelle sõnul on ettevõte igati huvitatud Tallinn-Helsingi tunneli rajamisest.
Tema väitel moodustab hyperloopi tunneli ehitamise kulu vaid 66 protsenti välja käidud kiirraudtee tunneli kuludest, samas pakub hyperloop kolm korda suuremat liikumiskiirust kui kiirraudtee. «Saame kindlalt öelda, et kui hakkate ehitama tunnelit, siis suudame teile pakkuda väga konkurentsivõimelist alternatiivi,» lisas ta.
Paljud eksperdid on hyperloop'i suhtes väga skeptilised ja ei pea tehnoloogiat reaalselt rakendatavaks lahenduseks, sest see on siiani paljuski veel spekulatiivne ja väga vähe katsetatud. Isegi Hyperloop One'i tunnelikatsetused on näidanud, et tehnoloogia rahaliselt ära tasuvaks muutmine saab olema väga keeruline.