SUUR VÕRDLUS: millega täidab 2018. aastal riigikassat Eesti, millega Läti - ja kuhu see raha kõik läheb?

Eesti rahandusminister Toomas Tõniste (vasakul) ja Läti rahandusminister Dana Reizniece-Ozola Foto: Fotokollaaž/Postimees

Kuigi sellest aastast alates on Eesti ja Läti riigieelarvete arvestus muutunud - muutes sellega kahe riigi eelarvete võrdlemise praktiliselt võimatuks -, on teatavaid üldistusi ja järeldusi võimalik teha selles osas, millega kaks riiki järgmisel aastal riigikassat täidavad ja kuhu langeb maksuraha kulutamise põhifookus.

Läti meedia põhjal võib jääda mulje, et kui Eesti järgmise aasta riigieelarve küündib esmakordselt üle 10 miljardi euro, siis lõunanaabritel on see pea kahe miljardi võrra väiksem, jäädes alla 9 miljardi. Ka LETA vahendas oktoobri alguses, et Läti valitsus plaanib järgmisel aastal teenida 8,75 miljardit ja kulutada 8,95 miljardit eurot. Need on ka numbrid, mis Läti rahandusminister esitas 11. oktoobril parlamendile, olles saanud päev enne neile valitsuses heakskiidu.

Küll aga tuleb kahe riigi eelarvete võrdlemisel arvestada sellega, et kui lõunanaaber kasutab jätkuvalt kassapõhist arvestust, siis Eesti rahandusministeerium on sellest loobunud. «Alates 2017. aastast on Eesti riigieelarve koostatud tekkepõhise eelarvemetoodika alusel ja kassapõhist vaadet eraldi ei ole,» selgitas Postimeest konsulteerinud rahandusministeeriumi nõunik Ly Sari.

Postimehel õnnestus paar nädalat tagasi Läti rahandusministeeriumist saada lõunanaabri selle ja järgmise aasta riigieelarve kulud ka Eurostatile esitataval kujul, mis Eesti rahandusministeeriumi sõnul on mõnevõrra lähedasem Eesti riigieelarve koostamise põhimõtetele, kuivõrd on samuti koostatud tekkepõhise metoodika alusel.

«Mõned erandid, mis kahe riigi eelarves võivad olla, on näiteks edasiantavad maksud kohalikele omavalitsustele (KOV) ja muud KOV-ile suunatud kulud, samuti rakendusüksuste kaudu jaotatavad välisvahendid, jms,» märkis Sari.

Selle eelarve järgi on Läti järgmise aasta riigieelarve kulude maht 10,64 miljardit, samal ajal kui Eesti valitsus plaanib järgmisel aastal kulutada 10,58 miljardit eurot ja teenida 10,33 miljardit. 

 

Kui võrrelda selle aasta eelarvega, siis kasvavad Läti riigieelarve tulud järgmisel aastal 7,8 protsenti ja kulud 6,5 protsendi ehk pea 698 miljoni euro võrra. Eesti puhul on riigieelarve kasv mõnevõrra agressiivsem: tulud kasvavad 2017. aastaga võrreldes 922 miljoni ehk 9,5 protsenti ning tulud 986 miljoni euro ehk 10,6 protsendi võrra.

Olulisena paistab välja, et mõlemal pool piiri suurendatakse senisest enam kulusid tervishoiule. Läti rahandusministeeriumi sõnutsi on nende uue aasta eelarve prioriteet tervishoid, millele eraldatavad summad ületavad esmakordselt 1 miljardi euro piiri. Sama lugu on ka Eestis, kus järgmisel aastal küündib tervishoiu valdkonnale eraldatav summa üle 1,2 miljardi euro. Sarnaselt Eestile eraldab ka Läti valitsus rohkem raha tervishoiule eesmärgiga vähendada ravijärjekordi.

Läti rahandusminister Dana Reizniece-Ozola rõhutas 11. oktoobril 2018. aasta riigieelarvet parlamendile üle andes, et selle põhifookuses on muuta Lätit tugevamaks ja tervemaks. Kuna Lätis on traditsioon anda riigieelarve parlamendis üle portfelli kujul, ei soovinud minister sellest tavast loobuda, kuna üks aasta, kui seda ei tehtud, tabas Lätit kriis. «Mingit kriisi ei tule. Tuleb majanduskasv,» toonitas Reizniece Ozola oktoobri alguses Läti parlamendi ees.

Eesti 2018. aasta riigieelarvet tutvustaval pressikonverentsil 27.09 andsid sellest ülevaate teinud ministrid mõista, et Eesti uue aasta riigieelarve põhifookus on võrdsete võimaluste loomisel, perede heaolul ning riigi kaitsevõimekuse tugevdamisel.

«Tulemus on see, et kui 2015 oli Eesti suhtelise vaesuse määr 21,6 protsenti ehk kuskil 280 000 Eesti inimest elas suhtelises vaesuses, siis järgmisel aastal võiks neid inimesi meie prognoosi järgi olla umbes 16 protsenti,» sõnas toona tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski. Selle aja jooksul peaks suhtelisest vaesusest pääsema umbes 70 000 inimest.

«Kui lühidalt 2018. aasta eelarve kokku võtta, siis mitmeid kavandatud makse ei tule, maksukoormus ei tõuse, tööjõumaksud vähenevad. Meie majandus kasvab plaanitust kiiremini ja see võimaldab panustada kiiremini meie riigi kaitsevõime ja perede heaolu kasvu,» lisas septembri lõpus rahandusminister Toomas Tõniste.

Läti meedia teatel peaks suurima muutuse Läti valitsuse tulude struktuuris peaks 2018. aastal tooma uuest aastast kehtima hakkav 3-astmeline üksikisiku tulumaks, mis vahetab välja senise ühetaolise tulumaksu. Muudatused maksuvaba tulu arvestuses mõjutavad järgmisel aastal oluliselt üksikisiku tulumaksu laekumist ka Eestis, kus riik arvestab selle aastaga võrreldes 158 miljoni euro ulatuses väiksemat laekumist.

Ka on Lätil muutusi järgmisel aastal ettevõtteid puudutavates maksudes, kuivõrd minnakse Eesti eeskujul üle ettevõtete tulumaksust vabastamisele. Samas kehtestatakse 1.  jaanuarist Läti mikroettevõtetel oluline piirang aastakäibe osas. Kui seni oli selle piiriks 100 000 eurot, siis 2018. aastast hakkab see olema 40 000 eurot.  

Läti rahandusministeeriumi kodulehelt selgub muuhulgas, et lõunanaaber vähendab uuest aastast ka kohalikku päritolu puuviljade, marjade ja aedviljade käibemaksu 5 protsendi võrra eesmärgiga suurendada nende toodete kättesaadavust lätlaste hulgas.

Oluline erinevus on järgmise aasta Eesti ja Läti riigieelarve tulude kavas ka summades, mida kummagi riigi valitsused loodavad dividendidena riigile kuuluvatest ettevõtetest välja võtta - kui vaadata just ühe ettevõtte kohta väljavõetavat dividenditulu ja mitmelt ettevõttelt kumbki riik dividende võtta tahab.

Kui Eesti valitsus plaanib järgmisel aastal võtta suurima dividendi Tallinna Sadamast - summas 48,3 miljonit eurot -, siis Läti valitsus ootab pea kaks korda suuremat ehk 94,22 miljoni euro suurust dividendimakset riiklikult energiaettevõttelt Latvenergolt.

Läti valitsus loodab Latvenergo dividenditulu arvelt katta erinevate elektritarbimisega seotud programmide kulusid, näiteks majandusministeeriumi elektritarbijate toetusprogrammi summas 35,99 miljonit eurot ja riikliku energiauuringu programmi 2 miljoni euroga.

 

Võttes arvesse numbrid, mis kummagi riigi rahandusministrid esitasid järgmise aasta osas parlamendile, võib üldistatult öelda, et mõlemad riigid plaanivad kerge puudujäägiga eelarvet, kus suurim katte tuleb tööjõumaksudest ja käibemaksust. Kui Eesti puhul on arvestatud 0,25-protsendise puudujäägiga SKP-st, siis Läti puhul on see 1 protsent SKPst.

Kohalikele omavalitsustele loodab Läti valitsus üksikisiku tulumaksust teenida kassapõhise arvestuse järgi 1,383 miljardit eurot, mis peaks moodustab 80 protsenti kogu üksikisiku tulumaksust saadava tulu. Ülejäänud 20 protsenti läheb otse riigikassasse. Eesti järgmise aasta riigieelarve puhul on valitsus planeerinud KOV-idele 2,035 miljardit. Sellest üksikisiku tulumaksu on planeeritud 1,053 miljardit.

Läti valitsus plaanib järgmisel aastal KOV-idele eraldada sihtotstarbelisi toetusi summas 350,88 miljonit, millele lisandub veel keskvalitsuse eelarvetoetus summas 57,58 miljonit. Siia alla kuulub nii õpetajate palgatõusuks ette nähtud 256,37 miljonit, koolieelsete õppeasutuste ja lasteaedade õpetajate palgatõusu raha vastavalt 65,64 miljonit ja 27,892 miljonit eurot. Ka tõstetakse kultuuritöötajate palkasid. Sarnased palgatõusud on ka Eestis plaanis.

Läti valitsus järgmise aasta riigieelarve seab selge piirangu ka oma presidendi töötasule, mis ei tohi igakuiselt ületada 5121 eurot. Ka on seatud tema igakuiste esinduskulude suuruseks 1025 eurot. Samas maakohtuniku palgamääraks 2018. aastal hakkab olema 1966 eurot.

Kui Läti valitsus loodab, et nende avaliku sektori võlakoorem ei ületa järgmise aasta lõpuks 10,25 miljardit, siis Eesti valitsus on arvestanud, et see jääb 2,1 miljardi euro piirimaile. Teatavasti on Eesti avaliku sektori võlakoormus ELi madalaim.