Eesti võib kliimapoliitika pärast komisjoni vastu kohtusse minna

Eesti Energia tütarfirma Narva Elektrijaamad on üks ettevõtetest, kes riigilt tasuta saastekvoote saab. Foto: Toomas Huik

Euroopa Komisjon teatas eile, et lükkas tagasi Eesti valitsuse saastekvootide jaotuskava, see seab raskesse olukorda meie tööstusettevõtted.

Postimeest nõustanud allikas märkis, et kui komisjon ei nõustu Eesti esitatud saaste­kvootide jaotuskavaga, siis läheb valitsus uuesti komisjoni vastu kohtusse.

Ühe korra on Eesti seda edukalt teinud. Erinevalt suhkru­trahvi vaidlusest otsustas Euroopa Liidu esimese astme kohus 2009. aasta septembris anda õiguse Eestile. Valitsus esitas seejärel uue saastekvootide jaotuskava ettepaneku, kuid reede õhtul teatas Euroopa Komisjon, et lükkas selle tagasi.

Eesti küsis Euroopa Komisjonilt perioodiks 2008–2012 saastekvoote mahus 14,3 miljonit tonni aasta kohta. Jaotuskava tähendab seda, et riigile lubatud kogus jagatakse ettevõtete vahel tasuta.

Kui ettevõtete tootmismahud vajavad aga lisa, peavad nad vajaliku koguse juba börsilt ostma. Nii näiteks saab tasuta kvoote Eesti Energia, kes katab sellega elektri tootmise kodumaiseks tarbimiseks. Samuti ka näiteks Kunda tsemenditehas ja veel terve hulk ettevõtteid.

Kuni jaotuskava pole, on ettevõtted keerulises olukorras, sest pole kindlust, kui palju tasuta kvooti saab ja kui palju tuleb juurde osta. Kava tagasilükkamise põhjuseid oli Euroopa Komisjoni teatel mitu, kuid peamiseks neist kujunes asjaolu, et kvootide kogumaht, mida Eesti kavatses kõnealuse perioodi jooksul ettevõtetele eraldada, oli liiga suur.

Varem on teada olnud, et komisjoni kliimaametnikud lubaksid Eestile aastas 12,7 miljonit tonni aastas, Eesti tegelik CO2 õhkupaiskamine oli aga mullu umbes 14 miljonit tonni. Peamiseks saastajaks on põlevkivitööstus.