Millised ärihuvid on Sõõrumaal Tallinna linnaga?

Urmas Sõõrumaa Pelgulinna gümnaasiumi staadionil. See oli Eesti esimene era- ja avaliku sektori koostöös remonditud koolimaja. Foto: Tairo Lutter

Täna Postimehe Tallinna linnapeakandidaatide debatis oma valimisliitu esindav suurettevõtja Urmas Sõõrumaa kinnitab, et ei ole linnapea Edgar Savisaarega sõlminud linna varale ühtegi varjatud lepingut – on ainult avalikult teada olevad lepingud.

Sõõrumaa firmade lepingute aastamaht pealinnas ulatub kokku ligi 5,5 miljoni euroni. Suurettevõtja haldab viit linna kooli, toodab linna Jõelähtme prügilas gaasi, rendib välja linna finantsteenistusele bürood Rotermanni kvartalis ja on võtnud linnalt rendile Tondi tennisekeskuse välisväljakud.

«Kui ma oleksin linnaga sõlminud kasvõi ühe kahtlase tehingu või vastaks tõele jutt, justkui kuuluks liikluskorraldusvahendite tootja Signaal varjatult minule, siis räägitaks sellest iga nädal Liivalaia kohtumajas,» viitas Sõõrumaa Edgar Savisaare üle peetavale protsessile.

Pärast seda, kui kohus oli Savisaare linnapea ametist kõrvaldanud, hakkas Keskerakonna linnavalitsus kaaluma, kuidas taganeda Sõõrumaaga sõlmitud koolide haldamise lepingust.

Sõõrumaa investeerimisfirmale U. S. Invest kuuluv koolide remondi ja haldamisega tegelev Vivatex Holding kasseeris eelmisel aastal Tallinnalt 4,6 miljonit eurot ning ettevõtte kasum oli 2,3 miljonit eurot. Samas on Vivatex ainus Tallinnas tegutsev kooliarendusfirma, kes pole omanikule dividendi maksnud.

«Võttes arvesse, et ettevõte investeeris koolide rekonstrueerimisse ligi 32 miljonit eurot ning võttis pangast ligi 24 miljonit eurot laenu, polegi omakapitali tootlus nii kõrge kui esmapilgul paistab. Kuna aga Euribor on langenud ajaloo madalaimale tasemele, on Vivatexi kasum suurem kui alguses plaanis oli,» selgitas ettevõtja.

Vivatex rekonstrueeris viis Tallinna kooli: 32. keskkooli, Laagna gümnaasiumi, Kristiine gümnaasiumi, Pelgulinna gümnaasiumi ja Kalamaja põhikooli. 2006. aastal 30 aastaks sõlmitud lepingu järgi maksis see ligi 30 miljonit eurot.

Esimesena sai täielikult rekonstrueeritud Pelgulinna gümnaasium, mis taasavati 1. septembril 2007. See oli Eesti esimene era- ja avaliku sektori koostöös remonditud koolimaja.

Pareerimaks etteheidet, et tema ettevõte teenib koolide haldamisega liiga prisket tulu, pakkus Sõõrumaa tänavu kevadel, et rajab tema hallata olevate koolide juurde spordisaalid. Koolipäeval teeniksid uued spordisaalid ülalpidamiskulu tasa kehalise kasvatuse tundidega, õhtuti aga antaks rendile spordiklubidele.

«Tegemist oleks kuni viie miljoni euro suuruse investeeringuga: sügisel paneksime nurgakivid ja järgmisel aastal teeksime uksed lahti,» rääkis Sõõrumaa aprillis.

Kuid linna valitsev Keskerakond ei võtnud valimiskampaaniaks ideaalselt sobivat arendusprojekti vastu.

Tallinna linnakantselei võttis 2014. aastal Sõõrumaalt viieks aastaks rendile 1932 ruutmeetrit büroopinda Rotermanni keskuses linna finantsteenistuse majutamiseks. Aasta eest maksab linn Sõõrumaale ligi 290 000 eurot.

«Linna finantsteenistuse ümberkorraldamisel koondati 279 linnaasutuse ja üheksa valitseva mõjuga linnaüksuse raamatupidamine ühe katuse alla ning linnapea nõudis, et finantsteenistus ei saa asuda näiteks Lasnamäe tagumises otsas, vaid peab olema kesklinnas,» selgitas finantsteenistuse juht Katrin Kendra. «Rotermanni keskus valiti välja konkursil, sest nende üüritingimused olid kõige soodsamad.»

Finantsteenistuse majutamiseks moodustati ajutine komisjon, kes kaalus mitmeid büroopinna pakkumisi.

Finantsteenistuses töötab 113 inimest ja see jaguneb linnakassa osakonnaks (sh raha- ja laenuhaldus ning eelarvestamine, mille koosseisus on ka linna arengut ja välisrahastusega projekte kureeriv strateegiaüksus), finantsinfosüsteemide osakonnaks ning raamatupidamiskeskuseks.

Tallinnale kuuluvas Jõelähtme prügilas tegutseb Sõõrumaa enamusosalusega prügilagaasi koostootmisjaama opereeriv ettevõte Tallinna Prügilagaas. Mullu oli ettevõtte käive ligi 600 000 eurot ning kasum üle 70 000 euro.

«Sõõrumaale kuuluv ettevõte võitis prügilagaasi käitlemiseks korraldatud konkursi ja hakkas tegutsema juba enne minu ametisse asumist,» ütles prügilat haldava Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskuse juhatuse liige Kertu Tiitso.

Tenniseväljakute rendi üksikasjad pole Postimehele teada. Teada on, et Sõõrumaa ehitas Tondile Tere tennisekeskuse, mille rajamist toetasid nii Tallinna linn kui ka Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus. Hiljem müüs ettevõtja tennisekeskuse välisväljakud linnale ning võttis need rendile.

Oma ärisuhete iseloomustamiseks linnaga rääkis suurettevõtja aastatetaguse loo lagunevast linnahallist. «Aastatel 2003–2004 soovis linn mulle linnahalli sama hästi kui kinkida, kuid sellest ei tulnud midagi välja,» meenutas Sõõrumaa. «Mina oleksin selle hoone 50 miljoni euroga korda teinud ja linnal oleks praegu töötav konverentsikeskus.»

Sõõrumaa lisas siiski, et suure haardega kinnisvaraarendajana ja turvafirma omanikuna võivad tema ettevõtted olla teinud linnaga pisitehinguid, millest tema pole teadlik.

«Ma arendan linnas rohkem kui 200 000 ruutmeetri suurust pinda ja annan tööd rohkem kui tuhandele inimesele, mistõttu oleks naiivne eeldada, et mul linnaga mingisuguseid tehinguid pole,» selgitas Sõõrumaa. «Valijatelt küsiksin ma, kas me paneme linna valitsema inimesed, kes ei saa toidetud isegi oma peret, või need, kes annavad tööd paljudele.»

Sõõrumaa tehingud linnaga

Tehingute maht mullu miljonites eurodes

• Viie kooli haldusleping 4,6
• Prügilagaasi tootmine 0,6
• Ruumide rent linna finantsteenistusele 0,3

Allikas: Postimees